Mondo töötab 12 riigis üle maailma võrdsema maailma ja võrdsemate võimaluste nimel. Oleme juba kolm aastat andnud välja eriauhinda kliimamuutusi käsitlevale filmile. Meie seekordne valik langes filmile, mis käsitleb kliimaõigluse teemat, aga küsib ka palju laiemaid küsimusi, mida meie oma töös peame igapäevaselt küsima. Kes teab, mis on ühele rahvale parim? Kellel on õigus otsustada maakasutuse üle, kui ühel kaalukausil on traditsiooniline eluviis ja teisel haruldaste liikide kaitse? Iiris Härmä käsitleb oma filmis väga tundlikult inimkonna hällis Turkana piirkonnas Keenias elava Daasanachi nomaadirahva lugu ning teadlaste dilemmasid nendega koostööd tehes. Lihtsaid vastuseid ei ole.Loe edasi
Žürii: Parim, mida koroonaajast on võimalik filmi kujul kaasa võtta. Film esitab meile käituvaid linde ja inimesi. Edeneb meditatiivselt, juhib tähelepanu elu pisikestele detailidele, mis aitavad hoiduda isolatsioonis hulluks minemisest. Vaadates loodust, vaatab inimene iseennast. Loe edasi
2022
Parim režii (Loodus)
Holland vee all
Režissöör Arthur de Bruin
Žürii: Võrratu assortii veealuseid elulugusid, millega kohtub iga angerjas oma ürgsel rännuteel soolasest veest magedasse vette ja viieteistkümne aasta pärast tagasi, püüdes mööda pääseda nii inimtekkelistest kui looduslikest takistustest. Filmi vaadates on ilmne, et režissöör avab vaatajale teemasid, mis on talle endale südamelähedased ja mille kohta tal on erialaseid teadmisi. Film koosneb suures osas keerulistest veealustest võtetest, mille nii kõrgekvaliteediliseks tabamiseks tuli kindlasti tublisti vaeva näha. Filmi alguses väljendub see stseenis, kus noor angerjas põrkab vastu betoonseina. Vaatamata tehnilistele väljakutsetele voolab film tempokalt. Angerja kasvamise teele on toredasti põimitud olulisi veekasutust puudutavaid keskkonnasõnumeid, nagu vee kasutamine mänguväljakutel ja vees hullav koer, kes peletab eemale terve parve laukusid. Esmapilgul igapäevased nähtused, millal on aga omad tagajärjed. Veealuse mitmekesisuse lahtimõtestamist toetab kaasahaarav pealelugemine, mis on kohati naljakaski, mahe taustamuusika ja õpetlikud loodushelid. Kirest sündinud hämmastav film algusest lõpuni.Loe edasi
2022
Grand Prix
Kraetrapp
Režissöör Fathollah Amiri, Nima Asgari
Žürii: Mundrites mehed ajavad püsside paukudes taga vaeseid salakütte. Lõksudega püütud linnud müüakse teise riiki rikastele inimestele. Naised hoitakse silma alt eemal, mainitakse ainult korra - kuritegeliku võrgustiku oletatava juhina. Houbara on film, mis paneb mõtlema. Olime vaadates oma toolide külge naelutatud, elades kaasa Iraani looduskaitseinspektorite püüdlustele päästa kaelustrapid selle kohutava kohtlemise käest. Teha loodus-action-detektiivfilmi on üsna suur väljakutse. Houbara sai sellega kahtlemata hakkama.
See film on üks üpris pöörane teekond, täis ohte, hävingut ja pööraseid inimesi. Kõik osapooled on moel või teisel kannatajad, sest salakütid on sunnitud seda tegema vaesuse pärast, keskkonnainspektorid tunnevad meeleheidet ja linnud on ohustatud.
Rikkamad Lähis-Ida riigid kasutavad oma vaesemaid naabreid ära, võttes neilt ära planeedi ressursse nii nagu meie kasutame planeedi ressursse ning kasutame neid oma lõbuks tagajärgedele mõtlemata. See on sõnum, mis vajab võimendamist ja me loodame, et see auhind seda ka teeb.
Loe edasi
2022
2022
Parim režii (Inimene ja loodus)
Kraetrapp
Režissöör Fathollah Amiri, Nima Asgari
Žürii: See ei ole ilus film suurejooneliste looduskaadritega, aga see on film, mida ei oleks saanud tegemata jätta. Iraanis dokumentaalfilmi tegemine ei ole kõige lihtsam ettevõtmine, seda suurem on selle filmi väärtus. Film ei anna meile ka lõplikke vastuseid, vaid jätab endast maha suure hulga raskeid vastuseta küsimusi. Mis saab päästetud trappidest edasi, kas nad jäävad ellu? Mis saab vangistatud salaküttidest ja nende peredest? Kuidas edastada sõnum hävitustööst kogu oma koleduses neile inimestele, kes neid linde raha eest ostavad, et neid (samuti vangistatud) jahipistrike söödana kasutada? Kas ehk meie siin oleme bensiini ostes samuti kaudselt osa sellest häbiväärsest võrgustikust? Loe edasi
2022
2022
Parim montaaž (Inimene ja loodus)
Krantsi elu
Režissöör Tanja Brzaković
Žürii: Emotsionaalne film, mis esitab küsimusi inimestest ja mitte-inimestest koosluste ühiseksistentsi kohta. Varjatud kaameraga filmitud dokumentaalkaadrid on kombineeritud mängulise animatsiooni ja jutustajahäälega; žanripiire ületades on kaleidoskoopiline lugu ilusasti ja hoolikalt kokku pandud. Film annab hulkuvatele koertele hääle, millega küsitakse inimestelegi olulisi eksistentsiaalseid küsimusi. Linnaäärsetel tühermaadel elavad koerad on inimestele lähedal, aga siiski piisavalt eemal, et mitte neid häirida. Filmis näitavad nad meile ellujäämise ja kokkukuulumise kunsti. Loe edasi
2022
Žürii eriauhind (Loodus)
Uks oli avatud
Režissöör Olivier Marin
Žürii: Oli põnev avastada, kuidas loodus ja loomad suudavad kohastuda inimtekkelisel maastikul ja muuta selle oma koduks. Kahjuks pole nad aga sealgi lõplikult kaitstud, sest kui inimesed peaksid mahajäetud paika naasma, siis purustatakse looduse tehtu teistkordselt, mistõttu peab loodus oma ravimise ringkäiku uuesti otsast peale alustama. Meile meeldis, kuidas animatsioonidega viidati tööstuskompleksi kummituslikule minevikule, mida täiendavad minimalistlik pealelugemine, sobiv muusika ja loodushelid. Filmi lõppedes olime kohe veendunud, et see väärib tunnustamist, kuna see oli hästi tehtud ja värskendavalt teistsugune.Loe edasi
2022
Žürii äramärkimine (Inimene ja loodus)
Metsast
Režissöör Peter Magnusson
Žürii: See on film meilegi väga olulisel teemal, mis näitab, et metsasõjad ei ole ainuüksi Eesti probleem - kogu tööstusliku metsanduse ja puidutööstuse süsteemsed kitsaskohad avalduvad ühtmoodi üle kogu maailma. Kannatajateks on kohalikud - nii metsaökosüsteemid kui neist sõltuvad loomad, sealhulgas inimesed, vähem silmatorkavatest liikidest (nagu seened) rääkimata.Loe edasi
2022
Parim operaatoritöö (Loodus)
Metsikud mesilased
Režissöör Jan Haft
Žürii: Festivalil oli omajagu filme, mis paistsid operaatoritöö poolest silma, mistõttu oli valik päris keeruline. “Metsikud mesilased” ületasid meie silmis finišijoone teistest eespool tänu kaadrite mitmekesisusele, mis katsid ära kõik vaatenurgad üldplaanidest kuni miniatuursete makrovõteteni välja. Lisaks kasutasid filmitegijad meisterlikult mitmekülgseid tehnikaid eelnimetatud kaadrite rikastamiseks. Kõik illustreerimaks, mismoodi meemesilased ükskord iseseisvalt elasid ja andmaks lootust, et neil on võimalus kadunud elukorralduse juurde naasta. Kui nad suudavad filmis näidatud takistusi ületada.Loe edasi
Žürii: Suurepärane film, mis annab mõista, et loodus on meie kõigi pärusmaa. Tundlik ja intiimne lugu määras ka visuaalse stiili - ei trikke ega efekte - ja see aitas läbi paista filmi tuumal. Vaataja meeltesse jõudis ürgne loodus ja (inim)loomus oma täies jõus ja ilus.Loe edasi
2022
2022
2022
2022
Tallinna loomaaia eriauhind
Suur soo
Režissöör Remek Meel
Meeleolukas ja äärmiselt positiivne rännak koos peategelase ja loodusega - tänases päevas nii vajalik - näitamaks, kuidas loodus hoiab ja aitab, kui meil, inimestel, jätkub lugupidamist, mõistmist, oskust ja armastust ümbritseva maailma vastu.Loe edasi
2022
2022
2022
2022
Parim montaaž (Loodus)
Elevant ja termiit
Režissöör Mark Deeble, Victoria Stone
Žürii: Tervikuna äärmiselt muljetavaldav film, milles on tänu suurepärasele operatooritööle võrratult palju meeliülendavaid hetki nagu näiteks termiitide pesakäikudest kujunenud kuulimängus kuuli rolli etendav sitasitikas või õrn kaader kameeleoni janu kustutamisest veepiisaga. Kõige silmapaistvam on see, kuidas monteerija on suutnud kõik need hämmastavad hetked meisterlikult kokku põimida pidades samal ajal meeles suuremat pilti ehk elevandi ja termiitide vahelist filmi põhiteemat. Niisuguste kaadrite filmimisele ja nende rätsepa täpsusega kokkunõelumisele aitasid kindlasti kaasa põhjalikud teadmised filmis esinevate liikide elutsüklitest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et film oli loomulik, toreda tempoga, endassetõmbav kujutades ilmekalt eluvõrgustikku, mis jättis terviku mulje.Loe edasi
2022
Žürii äramärkimine (Loodus)
Pesukarud, ellujäämissõdalased
Režissöör Emma Baus
Žürii: “Maskiga bandiit” käivitas meie nunnumeetri kohe esimestest kaadritest ja maskide langedes selgus, et pesukarudes peitub palju põnevat, mida poleks osanud arvatagi. Emma Baus portreteerib pesukarusid äärmiselt intiimse lähenemisega ning avab pesukarude maailma väga laiale vaatajaskonnale. Filmitegijad tõmbavad vaataja (kanamunafarmerid ehk välja arvatud) selgelt pesukarude poolele, proovides nende kahjurlikku mainet puhtamaks pesta. Erinevalt meie kährikust on pesukarud Põhja-Ameerika põlisliik.
Loe edasi
2022
Tartu Loodusmaja eriauhind
Superlinnud - tihaste salaelu
Režissöör Yann Sochaczewski, Marlen Hundertmark
Auhind südamliku, õpetliku ja ilustamata sissevaate eest nende eestlastele kallite lindude rõõmudesse ja muredesse.Loe edasi