kolmapäev
23.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
0020
0021
0022
00Kodu paljudele
Pärast uude linna kolimist hakkab üks hiirepere noort filmitegijat üha rohkem lähedal asuvasse parki meelitama. Nii avastab ta ka teised pargi asukad - oravad, sinikael-pardid, haned, kühmnokk-luiged ja kaeluspapagoid. Kuigi linnapark on üsna tavaline paik, kus elavad loomad, keda igaüks juba teab, saab siin näha kõige uskumatumaid asju.
Režissöör: Gamander LópezAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 14:00 - 14:56
Ganesh - Järvede isand
Ranthambhore’i tiigrikaitseala kuulsas järvede piirkonnas pole ematiigril juba mitu aastat poegi olnud. Kui pärijat ei sünni, võib perekond, kelle valduses on järved olnud juba vähemalt viis põlvkonda, need kaotada. Kui noor isatiiger Ganesh piirkonna üle võtab, seisab ta silmitsi vastuolulise ülesandega - paarituda kolme sama vereliiniga emasloomaga. Territooriumi võis ta vallutada, aga kas ta suudab võita ka iseennast ja saada järvede isandaks?
Režissöör: Pranay PatelAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 15:05 - 15:51
Muskusveis - Ellujäämine Arktikas
Film viib meid sügavale Arktikasse – ühte Maa kõige karmimasse ja halastamatumasse paika. Mitme aasta jooksul filmitud dokumentaalfilm annab intiimse sissevaate muskuseveiste karja ellu. Need jääajast pärinevad ellujääjad peavad hakkama saama maailmas, kus valitsevad külm, nälg ja pidev oht. Aastaaegade vaheldudes avab film kauge põhjala elu kogu selle tooruses ja intensiivsuses – sügisestest ägedatest jõukatsumistest ja halastamatutest kohtumistest kiskjatega kuni pika ja ränga talveni. Selles hapras ökosüsteemis on igal otsusel kaal ning ellujäämine pole kunagi kindel.
Režissöör: Chris SchmidAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 16:00 - 16:52
Lendlevad lõhnad - Taimedest ja inimestest
Zürichi südames võtab uurimisrühm ette missiooni, et lahendada taimede keemilise alkeemia saladust ja mõista, mis paneb taimed koheselt õitsema. Samal ajal avastab Florianne Koechlin, et taimed "kõnelevad“ erinevates lõhnakeeltes, eraldades õhku keerukaid lõhnasegusid. Kunstnikud Gerda Steiner ja Jörg Lenzlinger hägustavad oma elava aia toel piiri orgaanilise ja tehisliku vahel, luues selle ainest inspireeritud installatsioone. Ühendatuna kirest taimemaailma vastu, uurivad filmi peategelased taimede ja putukate vahelist suhtlust ning mõtestavad ümber ka omaenda suhet taimedega. Kuid uute teadmiste lisandudes jääb küsimus: kuidas mõjutavad need avastused habrast suhet taimede, kimalaste ja inimeste vahel?
Režissöör: Antshi von MoosAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 17:00 - 18:06
Karbid - Loodusest vormitud
Karbid on palju enamat kui rannale uhutud aarded - nende lugu ulatub miljonite aastate taha. Film uurib nende päritolu, arengut ja ökoloogilist tähtsust ning avab tähelepanuväärseid lugusid kohastumisest, vastupidavusest ja ellujäämisest Aafrika merekeskkondades. Aafrika meredes elab hämmastavalt mitmekesine limuste maailm - teod, karbid ja teised pehme kehaga olendid. Nende kojad pakuvad kaitset ja varjupaika ning nende kuju, värvid ja mustrid varieeruvad erinevates elukeskkondades. Need õrnad spiraalid ja kaunid vormid on paelunud inimese kujutlusvõimet läbi aegade, inspireerides kunsti, kujundades kultuure, kaunistades rõivaid ning olid kunagi isegi vahetuskauba ja rahana kasutusel.
Režissöör: Barend van der WattAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 12:00 - 12:50
Looduse lastetoad
Film toob vaatajani erilisi ja üllatavaid lugusid loomadest ning uurib meie vahetut ümbrust – aedu ja talusid –, kus paljud mets- ja koduloomad leiavad oma järglaste kasvatamiseks ideaalsed tingimused. Näeme eesli poegimist – haruldast ja liigutavat hetke liigi puhul, kes sõltub suuresti inimese hoolest. Mõned loomad on meie lähedusse tulnud omal valikul, näiteks varblased, kes pesitsevad hoonetes ja saavad kasu meie toiduga varustamisest. Nõgeserohketes paikades tunnevad end hästi liblikad, näiteks admiralid. Väikestest aialindudest kuni majesteetliku valge-toonekureni liiguvad paljud liigid meie lähedal asuvate pesapaikade ja kaugemal laiuvate maastike vahel. Teised hoiavad inimestest eemale ning kasvatavad oma järglasi avatud põldudel ja karjamaadel, näiteks maapinnal pesitsev põldlõoke. Ka Põhja-Euroopa külmas ja karmis kliimas on liigid välja arendanud erakordsed viisid oma järglaste kasvatamiseks. Sellised merelinnud nagu lunnid ajastavad pesitsuse nii, et pojad kooruksid lühikesel soojal perioodil, mil toitu on rohkesti. Teised liigid on kohastunud oma poegi kaitsma paksu karvkattega, näiteks muskuseveise vasikad, kelle kasukas kaitseb neid ka lumetormides. Kõik need strateegiad annavad tunnistust looduse erakordsest kohanemisvõimest.
Režissöör: Jan HaftAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 10:00 - 10:50
Derek vs Derek
Idülliline Inglise maakoht. Intensiivse piimatootmisega tegelev talunik Derek. Ühel päeval hülgab tema naaber, samuti Derek, traditsioonid ja otsustab oma maa loodusele tagasi anda, vallandades sellega pikaajalise tüli. Üks Derek usub intensiivpõllumajandusse ja tööstuslikult toodetud toidu tootmisse, teine loob elusloodusele pelgupaika. Film jälgib kahe Dereki sageli naljakat ja tormilist suhet, kus pinged keevad, metsloomad põgenevad ja maa muutub.
Režissöör: James DawsonAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 19:00 - 20:28
Festivali avamine
23.09.2026 19:00 - 20:30Asukoht: Teatrisaal
Kolmapäeval toimub Lihula Kultuurikeskuse teatrisaalis 24. Matsalu Loodusfilmide Festivali avamine.
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
neljapäev
24.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
0020
0021
0022
00Arktika ühendus
Maailmamerede põhjas kulgeb nii palju internetikaableid, et nendega võiks teha 32 tiiru ümber maakera. Arktika vetes liikuv kaablipaigalduslaev veab ühe maailma viimase internetita jäänud Alaska kogukonnani tuhandeid kilomeetreid fiiberoptilist kaablit. Hiiglaslik kaabel vajub aeglaselt mere sügavusse, tuues kaugesse saarestikku ühenduse ülejäänud maailmaga. Kuid mida tähendab olla ühendatud ja mida see ühendus muudab – meie elus, meie ümber ja maailmas, mida me jagame? Saareelanikud suhtuvad interneti tulekusse erinevalt. See võib tuua uusi võimalusi, haridust ja suhteid ning aidata leida oma koht maailmas. Samal ajal tajutakse, kuidas ekraanid ja digitaalne elu võivad muuta inimeste suhet looduse, kogukonna ja väärtustega, mis on aidanud siin põlvkondi ellu jääda. Kaablilaeva filipiinlastest meeskonna jaoks on internet aga ainus side kodu ja lähedastega kaugel mere taga.
Režissöör: Ian PurnellAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 20:30 - 21:52
Pärijad
Film pakub intiimse sissevaate vöötnokk-kajakate koloonia igapäevaellu. Nad pesitsevad Kanada suurima prügila kõrval, et leida sealt toitu oma poegadele. Vaheldumisi saaklooma ja kiskja vaatepunkti jälgides saadame kajakaid läbi terve pesitsushooaja. Selle jooksul saavad neist esmalt ulatusliku andmekogumise sihtmärgid ning seejärel karmide peletusmeetmete objektid, mille puhul kasutatakse sajanditevanust pistrikujahi meetodit. Filmi heli ja kaameratöö lasevad lindudel ise kõneleda ning loovad vahetu kogemuse nende maailmast. "Pärijad“ kutsub meid mõtisklema selle üle, kuidas muutub elu planeedil, mida kummitavad masstarbimine ja reostus ning milliseks võib kujuneda meie tuleviku looduskeskkond.
Režissöör: Serge-Olivier RondeauAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 19:00 - 20:19
Iiri Atlandi vihmamets
Film räägib Eoghan Daltunist, juhtivast kliimaaktivistist, kes võitleb Iirimaa põliste vihmametsade säilimise eest. Dublini kesklinnas üles kasvanud Eoghan alustas skulptorina ning on nüüdseks ka menukas kirjanik. 2009. aastal jättis ta linnaelu ja kolis Beara poolsaare serval Lääne-Corkis asuvale mahajäetud 73-aakrisele talumaale. Aastatepikkuse ülekarjatamise ja invasiivsete liikide tõttu oli maa ökoloogiliselt kahjustatud. Eoghan otsustas sekkumise asemel lasta loodusel ise taastuda. Tänaseks on temast saanud ühe Iirimaa parima parasvöötme vihmametsaala hoidja. Endisel talumaal on loodus taastunud, haruldased liigid on tagasi pöördunud ning elurikkus jõudsalt kasvanud.
Režissöör: Gary LennonAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 17:15 - 18:46
Metsa sosinad
See on loodusdokumentaal, mis kutsub vaatajat peatuma, märkama ümbritsevat ja süvenema loodusesse. Loo peategelane on mets - mitte kindel paik kaardil, vaid elav organism, mäluruum, pelgupaik ja lugematute eluvormide kodu. Film on üles võetud Babia Góra rahvuspargi aladel Poolas, samuti Podbabiogórze piirkonnas ja laiemalt Beskiidide mäestikus. Samas ei keskendu film ühele konkreetsele piirkonnale. Film kujutab metsa universaalse ruumina, kus aeg kulgeb teistmoodi ja kus inimene võib - kui ta on valmis tempot aeglustama - uuesti kogeda, mida tähendab olla osa loodusest.
Režissöör: Krzysztof Sarapata, Tomasz KotaśAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 15:45 - 16:45
Liivamadala valguses
Linnuvaht Kilian veedab seitse kuud üksinda Scharhörni saarel Põhjameres. Tema ülesanded on lihtsad: jälgida saare elusloodust ja korjata kokku mere kaldale uhutud prahti. Külluslik linnustik, karm ilm ja pidevalt muutuv maastik avanevad nii pildis kui tuule, vihma ja linnulaulu saatel. Kontaktid välismaailmaga on harvad, kuid seda mõjuvamalt tungib üksildusse kõik, mis toimub saarest kaugemal. Samal ajal kui kliimamuutused ohustavad saart, jõuavad Kilianini sõnumid sõjast räsitud Liibanonis elavatelt lähedastelt. Tema rahulike vaatluste kaudu saab saarest maailma suurte kriiside peegel.
Režissöör: Kilian HelmbrechtAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 14:00 - 15:15
Surfavad jõehobud - Gaboni džunglirand
Gaboni rannikul kohtub Kongo jõe vesikonna vihmamets Atlandi ookeaniga. Sellel haruldasel piiril ilmuvad rannale loomad, keda võib tavaliselt kohata sügaval vihmametsas. Metsaelevandid, antiloobid, ahvid ja jõehobud tulevad siia toitu ja mineraale otsima, varju leidma või parasiitidest vabanema - mõned neist lähevad isegi lainetesse. Öö saabudes muutub rannajoon elupaigaks, mida kujundavad tuhandete aastate vanused looduslikud rütmid. Kuid ookeanihoovused kannavad nüüd Aafrika ühele viimasele puutumata rannale ka plastprügi. "Surfavad jõehobud" uurib seda habrast ökosüsteemi, kus iidsed looduslikud tsüklid põrkuvad tänapäevaste ohtudega.
Režissöör: Yann Sochaczewski, Marlen HundertmarkAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 11:00 - 11:50
Pingviinide rannavalve - Suvine smokingupidu
Tere tulemast Crozeti saarele, kus rannavaatega kodu juurde kuulub paratamatult ka korralik kogus linnukakat! Kohtume meie šiki kangelasega - noore kuningpingviiniga, kes naaseb pärast aastaid ookeanil rändamist sellele kaugele vulkaanilisele saarele, lootuses pääseda ranniku eksklusiivsesse vallaliste klubisse. Tema tutvumisprofiil vajaks aga veel lihvimist - täiuslikust sulestikust ei piisa kui nokaga on kehvasti! Saare smokingutes elanikud on valiva maitsega ning nende seltskonnaelu on keeruline. Sünkroonne vantsimine on kõrgkunst ja isiklikku ruumi mõõdetakse lestade pikkuses. Kolmetonniste lonthüljestega piinlikest kohtumistest, igapäevaseid ninasõõrmete kontrolle tegevate häälekate tuppnokkadeni ning kummaliste inimuurijateni - pingviinid peavad kolooniaelus toime tulema nii rõõmude kui ka ohtudega. Vaata, kuidas need sulelised moefännid toimetavad muna õrnalt ühelt vanemalt teisele, kaitsevad dramaatiliste võtetega oma territooriumi ning püüavad tibusid üles kasvatada, säilitades samal ajal oma väärika oleku. See on suvine rannapidu, mille sarnast pole kusagil mujal - lauluvõistlused, kiskjate eest põgenemine ning kuumalained muudavad pereelu tõeliseks seikluseks!
Režissöör: Bertrand LoyerAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 10:00 - 10:50
Metsakaitsja - Lood metsa südamest
Filmi keskmes on Tomasz Onikijuk ehk Dziad Borowy – Białowieża ürgmetsa ja selle traditsioonidega sügavalt seotud mees, kes on võtnud endale omamoodi metsa valvuri ja pärimuse hoidja rolli. Tomasz Onikijuk on elanud loodusega harmoonias juba lapsepõlvest saadik. Tema jaoks on mets kodu. Ürdid, kassid, metsloomad, esivanemate rituaalid ja iga metsalapikese eest võitlemine on tema elu lahutamatud osad. Ta on mees, kes ei karda sõna võtta – ta aitab pagulasi, kaitseb piisoneid ja hunte ning inspireerib sotsiaalmeedias noori loodusesse armuma.
Režissöör: Małgorzata SzyszkaAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 12:00 - 13:00
Piuca loodusaed
Piuca pole päris tavaline aed. See on paik, kus katsetatakse, milline võiks olla inimese ja looduse vaheline suhe ning kus kõigil taimedel on oma koht. Maastikuarhitekt Antonio Perazzi koos oma perega avab meile oma aia väravad ja jagab selle aastaringset elu, tutvustades ka põhimõtteid, mis on kujundanud tema tööd mujal maailmas. Piuca aiakujunduses põimuvad ökoloogiline mõtteviis, esteetika, praktilisus ja loodusel vabalt areneda laskmine. Aasta jooksul filmitud kaadrid jälgivad aastaaegade vaheldumist, rikkalikku õitsemist ja tööd, mis aitab loodusel aias oma tasakaalu leida. Chianti piirkonna kõrgeima mäe nõlvadel asuv Piuca avab end kui väike ökoloogiline paradiis, kus inimene ei püüa loodust kontrollida, vaid õpib sellega koos elama.
Režissöör: Emilio Neri TremoladaAsukoht: Mirror hall (Lihula)
24.09.26 19:00 - 20:19
Meie maa
Kellel on õigus Inglismaa maapiirkondades vabalt liikuda? Ühendkuningriik on metsik ja kaunis paik, kuid valdav osa sellest on avalikkusele suletud - Inglismaal ei ole 92% maismaast ja 97% kõigist jõgedest seadusega avalikkusele ligipääsetavad. See on maastik, mida on sajandeid kujundanud traditsioonid ning kus maad on pärandatud põlvest põlve. "Meie maa“ toob omavahel teravasse ja avameelsesse vestlusse vastanduvad pooled - inimesed, kes võitlevad suurema võimaluse eest looduses vabalt liikuda ning maaomanikud Cornwallist Šotimaani, kes näevad end maapiirkondade pikaajaliste hoidjatena. See on teekond üle britte lahutavate müüride, et uurida iidset vaidlust maa ja võimu üle ning võitlust suurema ligipääsu eest loodusele.
Režissöör: Orban WallaceAsukoht: Mirror hall (Lihula)
24.09.26 17:15 - 18:45
Kalakuningriik - Vee vägi
Paljud kalaliigid vajavad paljunemiseks vabalt voolavat vett, kuid jõgedel ja ojadel takistavad nende liikumist hüdroelektrijaamad ja teised inimese rajatud tõkked. Film uurib võimalusi, kuidas aidata kaladel vabalt liikuda. Kohtume ka Rootsi esimeste jääajajärgsete asukate - paaliatega - ning 12-aastase Edviniga, kes teeb kõik, et kalade elu paremaks muuta.
Režissöör: Martin FalklindAsukoht: Mirror hall (Lihula)
24.09.26 13:00 - 13:57
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
reede
25.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
0020
0021
0022
00Polaarrebane - Njalla
"Polaarrebane - Njalla" viib vaataja Fennoskandia mägedest Barentsi mere tormisele rannikule, jälgides noore polaarrebase teekonda sünnist iseseisva eluni. Kunagi kümnetesse tuhandetesse ulatunud polaarrebaste populatsioonist on Skandinaavias alles vähem kui kuussada looma. Polaarrebane on väljasuremisvõlas - minevikus toimunud järsk arvukuse langus ja geneetilise mitmekesisuse kahanemine ohustavad liigi püsimist ka tänapäeval. Karmi arktilise maailmaga täiuslikult kohastunud liik seisab nüüd silmitsi ka kiiresti muutuva kliimaga, mis muudab tema elupaiku ja toob põhja uusi, kiiresti levivaid konkurente. Kolme aasta jooksul üles võetud suurejooneline loodusfilm jutustab ühe väikese rebase kaudu loo ellujäämisest maailmas, kus muutuv kliima kujundab ümber aastatuhandeid püsinud elukorralduse.
Režissöör: Carl Herdenberg, Katri Rannastu, Claudia ZenkertAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 12:00 - 13:03
Emade ajastu
"Kui inimesele on omane panna midagi, mida ta tahab, olgu see kasulik, söödav või ilus, kotti või korvi, siis olen ikkagi inimene.“ Nii kirjutas Ursula K. Le Guin. Tema maailmavaatest ja teiste naisautorite ning -mõtlejate ideedest inspireerituna kutsub režissöör Irene Kaltenborn meid filosoofilisele ja meelelisele avastusretkele Soome sügavatesse metsadesse. Lähtekohaks on Soome ja Karjala rahvuseepose "Kalevala“ loomislugu, milles maailm ei sünni vallutamise kaudu, vaid laulu ja orgaanilise kujunemise tulemusena. "Emade ajastu“ mõtiskleb sellest lähtudes inimkultuuri võimalike teistsuguste alguste üle. Kivi jääb püsima, samal ajal kui orgaaniline aine laguneb. Kuid kas paralleelselt tuntud arengulooga võiks eksisteerida ka teistsugune ajalugu – selline, mis ei põhine domineerimisel ja konkurentsil, vaid hoolimisel, kooseksisteerimisel ja vastastikusel suhtel elava maailmaga?
Režissöör: Irene Margrethe KaltenbornAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 14:00 - 15:15
Kueka - Esivanemate mälu
Venezuela lõunaosas, maailma ühes vanimas paigas asuvas kogukonnas, võitlevad kolm põlvkonda pemóni rahvast oma vanaema Kowai Kueka tagasisaamise eest. Tema vaim kehastub enam kui 20 tonni kaaluvas jaspisekivis, mis varastati ja viidi kogukonna nõusolekuta Saksamaale, et kasutada seda ühes kunstiinstallatsioonis. Mapauri tarkade meeste ja naiste nõukogu meenutab aega, mil külluslik toit oli märk Kowai Kueka ja vanaisa Amoko hoitud tasakaalust. Pärast vanaema röövimist muutusid looduslikud tsüklid - lakkamatud vihmad ujutasid üle põllud ja põhjustasid sadadele inimestele kannatusi, millele järgnesid pikad põuaperioodid. Esivanemate mälu hoidjad asuvad vastupanuteekonnale, et tuua Kueka kivi tagasi ja taastada looduse tasakaal. Kas targad mehed ja naised suudavad Berliini pargis eksponeeritud vanaema Kueka koju tuua?
Režissöör: María de los Ángeles Peña FonsecaAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 20:00 - 21:05
Ärisaladus
Film jälgib kolme ootamatut liitlast, kelle missioon on kaitsta jääkarusid rahvusvahelise kaubanduse eest. Kuue aasta jooksul üheksas riigis üles võetud dokumentaalfilm paljastab, et igal aastal müüakse maailmaturul ametlikult sadu jääkarusid. Kuid uurimise süvenedes selgub häiriv tõde - need, kellele on usaldatud liigi kaitsmine, võivad olla seotud jääkarude jätkuva kaubastamisega. Film tõstatab pakilise küsimuse, kuidas kaitsta haavatavaid liike maailmas, kus piir kaitsmise ja ärakasutamise vahel on hägustunud.
Režissöör: Abraham JoffeAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 21:15 - 22:55
Põhja-Vaalasaar
Kaks meest saabuvad kaugele subarktilisele saarele lihtsate tööriistade ja kotitäie soolaga. Kolm nädalat elatuvad nad vaid sellest, mida meri pakub ja mida maa lubab võtta. Dialoogita film vaatleb valgete ööde ja muutliku ilmaga vaikses töörütmis kulgevaid pikki päevi. See pole lihtsalt ellujäämislugu, vaid vaikne rituaal - elu taandatud oma olulistele toimingutele. Millised unustatud teadmised võivad veel käeliigutustes elada? Tasapisi saab saarest paik, kus piir inimpingutuse ja loodusjõudude vahel aegamisi lahustub.
Režissöör: Trond Ansten, Clemens WilhelmAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 16:00 - 17:04
Polaarrebane - Njalla
"Polaarrebane - Njalla" viib vaataja Fennoskandia mägedest Barentsi mere tormisele rannikule, jälgides noore polaarrebase teekonda sünnist iseseisva eluni. Kunagi kümnetesse tuhandetesse ulatunud polaarrebaste populatsioonist on Skandinaavias alles vähem kui kuussada looma. Polaarrebane on väljasuremisvõlas - minevikus toimunud järsk arvukuse langus ja geneetilise mitmekesisuse kahanemine ohustavad liigi püsimist ka tänapäeval. Karmi arktilise maailmaga täiuslikult kohastunud liik seisab nüüd silmitsi ka kiiresti muutuva kliimaga, mis muudab tema elupaiku ja toob põhja uusi, kiiresti levivaid konkurente. Kolme aasta jooksul üles võetud suurejooneline loodusfilm jutustab ühe väikese rebase kaudu loo ellujäämisest maailmas, kus muutuv kliima kujundab ümber aastatuhandeid püsinud elukorralduse.
Režissöör: Carl Herdenberg, Katri Rannastu, Claudia ZenkertAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 18:00 - 19:03
Sinilind - Siniraa salajane elu
Blue ja Iris on siniraagude paar, keda seob eluaegne side. Film jutustab nende kirevast ja seiklusrikkast elust ühe pesitsushooaja jooksul, mil nad püüavad üles kasvatada uue põlvkonna. Pesakonna noorim poeg Azur peab ellujäämiseks, kasvamiseks ja täiskasvanuks sirgumiseks üles näitama visadust ning vahel lootma ka õnnele. Siniraag on ainuke nii Eestis kui kogu Euroopas elav siniraaglaste sugukonda kuuluv lind. Tegemist on rändlinnuga, kes talvitub Aafrikas Saharast lõunas. Ta on levinud Euroopas, Lääne-Aasias ja Marokos, kuid tema leviala on kitsenenud ja Eestist on ta haudelinnuna ilmselt taandunud. Kui siniraag oli Eestis tavaline põllumajandusmaastiku lind veel 1960. aastatel, siis viimased pesitsused on teada 2010. aastal Kagu-Eestist. Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide hulka ja kuulub I kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Prantsusmaal, kus käesolev film on üles võetud, pesitseb umbes 1500 paari.
Režissöör: Jérôme GuillaumotAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 10:00 - 10:52
Kooseksisteerimine - Puumade jälgedel
Noor bioloog Thomas Julienne asub rattaretkele läbi Argentina ja Tšiili, et mõista, kas karjakasvatus ja suured kiskjad saavad kõrvuti eksisteerida. Teekond kulgeb läbi Patagoonia, kus ulatusliku karjakasvatuse kõrval elavad ka puumad, kes mõnikord kariloomi murravad ja seetõttu talunikega konflikti satuvad. Thomas kohtub talunike ja teadlastega ning uurib lahendusi, mis aitaksid inimestel ja puumadel rahumeelselt koos elada. Kasutatakse näiteks karjavalvekoeri, peletusvalgusteid ja muulasid, samuti sertifitseeritakse talunikke ning arendatakse loodusturismi, et puumade tekitatud kahjusid rahaliselt kompenseerida ja toetada rahumeelsemat kooseksisteerimist. Patagoonia läbimine jalgrattal pakub liikumisvabadust, kuid lumesajud, tugevad tuuled ja tehnilised probleemid panevad Thomase vastupidavuse korralikult proovile ning muudavad tema uurimisretke tõeliseks seikluseks.
Režissöör: Thomas JulienneAsukoht: Mirror hall (Lihula)
25.09.26 11:45 - 12:44
Ema, kas kaelkirjakud nutavad?
Kodust kaugel viibiv India filmitegija helistab Praha loomaaiast oma zooloogist emale. Ta kirjeldab talle vangistuses elavate loomade salapärast elu – kaameraid kartvat gorillat, unetut anakondat ja omaenda varjudest kummitatud pingviine. Loomaaed elustab ema ja poja mälestused. Ema ja poja ning inimese ja looma vaheline kaugus hakkab kaduma ning zooloogist ema seisab silmitsi oma ammuse veendumusega.
Režissöör: Kartikeya SaxenaAsukoht: Mirror hall (Lihula)
25.09.26 17:30 - 17:57
Haha appihüüd
Kunagi Läänemere uhke sümbolina tuntud hahk on nüüd murettekitava kiirusega kadumas. "Haha appihüüd“ jälgib pühendunud inimesi, kes võitlevad selle ikoonilise merelinnu päästmise nimel. Kaunite kaadrite ning mõjusate, kuid samas intiimsete inimlugude kaudu toob film esile hahkade arvukuse vähenemise sügavamad põhjused – keskkonnamuutustest inimtegevuse mõjuni – ning küsib, mida see tragöödia räägib Läänemere enda seisundi kohta. See pole ainult ühe liigi lugu. Hahkade saatus peegeldab kogu ökosüsteemi ebakindlat tulevikku. Kui loodust kujundavad ümber võimsad üleilmsed jõud, kas üksikisiku tegevus võib veel midagi muuta? Kas hahkadel ja Läänemerel on veel lootust?
Režissöör: Kimmo OhtonheimoAsukoht: Mirror hall (Lihula)
25.09.26 13:00 - 13:52
Päriskodu
Põhja-Carolinas on üks noorpaar otsustanud ümber mõtestada, mida tähendab loomade jaoks kodu. Nende rajatud varjupaigas ei pea päästetud põllumajandusloomad leppima tavapäraste lautadega. Iga loom saab just tema vajadustele kohandatud elupaiga. Arhitekt Paul nimetab seda loomakeskseks disainiks. Kitsed saavad ronida ja elada mitmel tasandil, kanade maja avaneb hommikuti koos päikesetõusuga ning kui üht lehmapere ähvardab tapamajja saatmine, ehitatakse neile uus kodu. Kõige aluseks on veendumus, et loomade heaolu algab sellest, kui kuulata ja mõista nende tegelikke vajadusi. See on lugu päästetud loomadest, nende vajadustest lähtuvatest kodudest ning inimestest, kes kutsuvad meid ümber mõtestama kodu tähendust ja meie suhet loomadega.
Režissöör: Allison ArgoAsukoht: Mirror hall (Lihula)
25.09.26 14:00 - 14:56
T*im
Kanep on üks maailmas enim vastuolusid tekitanud ja samas enim alahinnatud taimi. Film viib meid teekonnale läbi selle taime ajaloo, bioloogia ja võimalike tulevikurakenduste, uurides, millist rolli võiks kanep mängida teaduses, meditsiinis, tööstuses ja kestlikumate lahenduste leidmisel. Dokumentaalfilm toob kokku teadlaste, arstide, õigusekspertide, ettevõtjate ja kasvatajate vaated ning avab kanepitaime mitmetahulist olemust - selle meditsiinilisest ja teaduslikust potentsiaalist kuni võimalusteni kasutada seda toidu, tekstiili, biomaterjalide ja teiste keskkonnasõbralike lahenduste allikana. Filmis on ka kanepiteaduse ühe rajaja, professor Raphael Mechoulami viimane filmitud vestlus ning Jorge Cervantese ja teiste valdkonna juhtivate ekspertide mõtteid. See on lugu taimest, mille potentsiaali kujundavad teaduslikud avastused, ajaloolised hoiakud ja inimese valmisolek otsida uusi ning kestlikumaid suhteid loodusega.
Režissöör: Ferran Calbet BigorraAsukoht: Mirror hall (Lihula)
25.09.26 20:00 - 20:51
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
laupäev
26.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
0020
0021
0022
00Mara - Tärkamine
Mara on ilmselt planeedi kõige mitmekesisem ja tähtsam savanni ökosüsteem. Selle teeb eriliseks mitte ainult asjaolu, et see on Serengeti põhjapiir, vaid ka see, et siin kohtuvad lõunast ja kirdest tulevad ränded. "Tärkamine“ viib meid üheksaks kuuks Mara tasandikele pärast gnuukarjade lahkumist, et näidata, mis siin suurema osa aastast toimub. Sünnivad ja kasvavad noorloomad, kes peavad õppima maailmas ellu jääma, samal ajal kui kiskjad otsivad lahkunud gnuude asemel uut saaki. Kaelkirjakute, sebrade, gasellide, antiloopide, leopardide, šaakalite ja elevantide kaudu avaneb elurikas maailm, mille keskmes pole surm, vaid sünd, kasvamine ja elu. Film lõpeb sebrade põhjapoolse rände saabumisega, kui tasandikud täituvad taas triipude ja kabjaplaginaga.
Režissöör: Dereck & Beverly JoubertAsukoht: Theatre hall (Lihula)
26.09.26 09:30 - 10:20
Boreaalne ballett
Põhja-Rootsi tohutus boreaalmetsas on Torn üks seitsmest tuhandest Tai hooajalisest marjakorjajast, kes tuleb siia igal aastal, et hoida elus kohalikku metsamarjaturgu. Korjates iga päev nii palju kui võimalik, loodab ta koju naasta piisava rahaga, et elada paar kuud. 77-aastane Pär seevastu on selles metsas omamoodi erak. Ta tunneb oma kodumetsa läbi ja lõhki, kuid teab, et peab peagi lahkuma. Ta veedab siin üht oma viimastest suvedest - marjakorjamise, vaikuse ja luule keskel. Kahe korjaja pilgu läbi avaneb boreaalmets oma hapras elurikkuses, kaugel romantilistest ja idealiseeritud kujutlustest, mida sellest sageli luuakse.
Režissöör: Simon Maraud, Thomas GrandrémyAsukoht: Theatre hall (Lihula)
26.09.26 16:30 - 17:11
Jäänomaadid
15-meetrise purjeka pardal asub meeskond teele, justkui astronaudid, kes lähevad vallutama kauget planeeti. Nad on teel kohtuma A23A-ga, kõigi aegade vanima ja suurima jäämäega. Juba 40 aastat on see 75 kilomeetri pikkune ja 60 kilomeetri laiune hiiglane, mis on Pariisist 38 korda suurem, triivinud nagu komeet ühes maailma ohtlikumas meres, Hoorni neemest ida pool. A23A meelitab enda ümber kihava elustiku, alates tillukesest planktonist kuni hiiglaslike vaaladeni. Ent sellel koletisel pole üksnes positiivne mõju. Arvatakse, et massiivsete jäämägede üha sagedasem merre eraldumine kujundab ümber polaarmerede keskkonda ja mängib rolli tulevases meretaseme tõusus.
Režissöör: Jérôme BouvierAsukoht: Theatre hall (Lihula)
26.09.26 15:20 - 16:13
Frost ilma lume ja jääta
Norra filmirežissöör Asgeir Helgestad on kümne aasta jooksul jälginud jääkaruema Frosti erakordset elu – tema võitlust oma poegade kasvatamise nimel kiiresti muutuvas Arktikas. See, mis algab vaatlusena, kujuneb järk-järgult intiimseks looks ellujäämisest ja armastusest, konfliktidest ja kaotustest, muutes Asgeiri vaikivast vaatlejast loo jutustajaks. Sügav side loodusega ajendab Asgeiri näitama kliimamuutuste laastavat mõju Frosti kodupaigale Svalbardile – Maa kõige kiiremini soojenevale piirkonnale. Inimtegevuse tagajärgi nähes mõtiskleb Asgeir oma kohtumiste üle Frostiga ja küsib: kas empaatia ja mõistmine võiksid aidata ületada lõhet inimeste ja teiste loomade vahel, enne kui on liiga hilja?
Režissöör: Asgeir HelgestadAsukoht: Theatre hall (Lihula)
26.09.26 12:00 - 13:34
Lõheloterii
Igal aastal osalevad Norra põhjaosas asuvas Alta linnas tuhanded inimesed lõheloteriis, mille 700 võitjat saavad endale 18-tunnise kalastusloa. Døgneti nime all tuntud sündmus ühendab eri põlvkondi ning lõhepüük on siin oluline osa kohalikust kultuurist ja identiteedist. Film jälgib kohalikke peresid ja kalureid ning kogukonda, kes võitlevad selle nimel, et säilitada oma side jõega olukorras, kus looduslik lõhe on kadumas. Mis on tegelikult kaalul, kui üks liik välja sureb?
Režissöör: Lasse Dørumsgaard Stensrud, Nina BellikaAsukoht: Theatre hall (Lihula)
26.09.26 10:30 - 11:34
Elu piiril - Avamere laidude muutuv loodus
Avamere laiud on äärmuslik elupaik, kus pole tormi eest kuigi palju varju ega kõrvetava päikese eest kaitset. Ometi on need karmid ja pidevalt muutuvad paigad koduks hämmastavalt mitmekesisele elule. Kevadel ja sügisel peatuvad siin rändlinnud, paljud liigid jäävad laidudele ka pesitsema ning kivised rannad on olulised poegimispaigad hallhüljestele. Auhinnatud Soome dokumentalist Petteri Saario jäädvustab koos oma poja Anttiga avamere laidude elu läbi aasta. Film viib meid märtsikuistesse hallhüljeste poegimispaikadesse, sügistesse tormidesse ja veealuste põisadrumetsade varjulisse maailma. Loodust näeme nii taevast merikotka ja kevadiste haneparvede vaatenurgast kui ka vee all, kus avaneb meriristide ja madunõelte salapärane maailm. Need on paigad, kus elu peab pidevalt kohanema. Ilm võib hetkega muutuda ning tuule, vihma, jää, pakase või kõrvetava kuumuse eest pole kuhugi põgeneda. Meri on muutumas ning avamere laiud seisavad selle muutuse eesliinil.
Režissöör: Petteri SaarioAsukoht: Theatre hall (Lihula)
26.09.26 14:00 - 14:52
Máximapark - Kasvuhoonetest elava maastikuni
Hollandis, Utrechti linna lääneservas asub ainulaadne linnapark - Máximapark. Vaid 25 aastat tagasi tegeleti siin kasvuhooneaiandusega. Tänapäeval on sellest saanud elav ja roheline park, mis on kujunenud oluliseks osaks linnaelust. Máximapark ühendab ajaloo, kaasaegse linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri, looduse ning aktiivse kogukonna. Pargi on kujundanud maailmakuulus maastikuarhitekt Adriaan Geuze ning siin on oma koha leidnud haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks tuntud aiakujundaja Piet Oudolfi kavandatud püsililleaias Vlinderhofis. Erineva tausta ja päritoluga vabatahtlikud töötavad siin kõrvuti, et seda noort ja tähendusrikast paika hooldada ja arendada. Külastajad tulevad siia rahu leidma, uusi kogemusi saama ja liikuma. Film "Máximapark“ viib meid visuaalsele rännakule läbi selle erakordse paiga loo.
Režissöör: Hans den HartogAsukoht: Mirror hall (Lihula)
26.09.26 13:00 - 14:23
Söö rohkem puid
Hispaania põllumees Alfonso ja tema abikaasa Yanniek püüavad päästa oma La Junquera talu kõrbestumisest. Põuast räsitud Lõuna-Hispaanias katsetavad nad regeneratiivseid põllumajandusviise, võitlevad ebaseadusliku veekasutuse ja ettearvamatu kliimaga ning otsivad võimalusi, kuidas maa taas elujõuliseks muuta. Teekonnal Amazonase vihmametsadest Euroopa ja Ameerika põldudeni kohtume teerajajate ja visionääridega, kes otsivad uusi viise toidu kasvatamiseks. Film uurib puude ja erinevate kultuuride kombineerimise võimalusi ning seda, kuidas agrometsandus ja toidumetsad võivad taastada muldasid, suurendada elurikkust ja muuta põllumajanduse vastupidavamaks. Kas meie praegune toidutootmise viis viib maa järk-järgult kõrbestumiseni või leidub süsteeme, mis toimivad vastupidi? "Söö rohkem puid“ kutsub vaatama toidu kasvatamisele uue pilguga ja küsib, kas kunagi toiminud lahendusi oleks võimalik taas kasutusele võtta.
Režissöör: Arne FocketynAsukoht: Mirror hall (Lihula)
26.09.26 11:15 - 12:34
Maagiline Prantsusmaa - Loire’ist Alsace’ini
Lossimüüride ja turistide tallatud radade varjus peitub Prantsusmaa üllatavalt metsik külg. Riigi südames voolab Loire, mida ääristavad maailmakuulsad lossid. Ent külastajate saginast eemal avaneb põnev loomariik. Jõe rahulikus kõrvalharus sünnitab emasaarmas kolm pimedat poega - nende esimene seiklus algab ema kõhul. Kõrgel nende kohal tiirutab kalakotkas, kelle pojad proovivad pesas esimest korda kala lahti rebida. Ka lossid ise ärkavad ellu. Iluaedade poolest tuntud Villandry on koduks Prantsusmaa tähtsaimale nahkhiirte poegimiskolooniale. Chenonceau lossist, mille fassaadil pesitsevad sajad räästapääsukesed, on saanud vilgas pesitsuspaik. Samal ajal kui Chambordi metsades ristavad sarvi hirved, hiilivad Alsace’is Haut-Koenigsbourgi ümbruse alusmetsas ringi metskassid. Isegi mägrad tulevad päeval koos poegadega urust välja. Suure ajaloo varjus pulseerib metsik elu.
Režissöör: Heike Grebe, Michael RieglerAsukoht: Mirror hall (Lihula)
26.09.26 15:00 - 15:50
Öökullipäevad
Türgi on üks Euroopa liigirikkamaid piirkondi. Selles mitmekesises looduses elab vähetuntud röövlind - kõrvukräts. Need linnud ei ela ainult looduses, vaid tunnevad end hästi ka külades ja isegi linnades, otse inimeste kõrval. Mõnes uskumuses peetakse kõrvukrätse halva õnne märgiks, ent siin näevad naabrid neid hoopis teises valguses. Anatoolia südames kuuleme lugusid, mis näitavad, et inimesed ja metsloomad võivad rahumeelselt kõrvuti elada. "Öökullipäevad“ on selle jagatud elu tunnistuseks, jutustades kõrvukrätsudest nende lähimate naabrite pilgu läbi.
Režissöör: Ece SoydamAsukoht: Mirror hall (Lihula)
26.09.26 16:15 - 16:55
Rännak uude laagripaika
Filmis vaadeldakse brigaadi kolimist ühest laagripaigast teise. Käivad ettevalmistused teeleasumiseks: varustuse pakkimine nartadele ja koormaga nartade seadmine pikaks reaks. Seejärel võetakse püstkodadel katted maha, koja teibad pannakse spetsiaalsetele veonartadele, lapsed koos hällidega naistenartadele. Kui laager on nartadele pakitud, aetakse transpordi loomad nartadest ja kalavõrkudest tehtud aedikusse ehk kraali ning valitakse nende seast välja loomad, mis rakendatakse nartade ette, millest moodustavad pikad, kuni kümnest nartast koosnevad rakendid, iga narta ees kaks põtra. Enne väljasõitu juuakse veel perede kaupa termosest teed ning süüakse kerge eine, sest ees ootab mitme tunni pikkune rännak. Siis asutakse teele. Liikvele lähevad korraga üheksa perekonda, igal vähemalt kaks pikka rakendit. Peagi on tundras näha liikumas kilomeetripikkust karavani, mida saadavad tuhanded põhjapõdrad, keda ajavad sõidunartadel sõitvad karjused. Mõne aja pärast jõutakse uude laagripaika. Nartasid vedavad põdrad lastakse vabaks ning algab püstkodade ülespanek. Kõigepealt püstitatakse teivastest sõrestik, tehakse nahkadest, rohumadratsitest ja patjadest valmis asemed ning seejärel kaetakse püstkoda pikkade toigaste abil presendist kattega. Varsti ongi kogu laager üles seatud.
Režissöör: Liivo NiglasAsukoht: Mirror hall (Lihula)
26.09.26 17:20 - 18:30
Lihula mõis
11:15 - 12:15
Aivo Oblikas: Röövlindude liikumise dünaamika ning hetkede energia püüdmisest fotodele (EST)
26.09.2026 11:15 - 12:15Asukoht: Lihula mõis
Ettekandes räägib Aivo Oblikas röövlindude pildistamisest, keskendudes liikumise, energia ja emotsiooni tabamisele. Fotode ja videote abil näitab ta, kui palju võib muutuda ka kahes järjestikuses kaadris.
Terje Kolaas: Linnufotograafia kunst (NOR)
26.09.2026 14:00 - 15:00Asukoht: Lihula mõis
Canon Nordicu fotograaf Terje Kolaas räägib lindude pildistamisest, nende käitumise jälgimisest ja uute vaatenurkade leidmisest nii maal, vee all kui ka õhus. Praktiliste näidete kaudu avab ta oma tööviise ning näitab, kuidas tänapäevane fototehnika aitab looduses soovitud tulemuseni jõuda.
Priidu Saart: Austades Eestimaa maastikke (EST)
26.09.2026 15:15 - 04:15Asukoht: Lihula mõis
Priidu Saart on suure osa oma elust paelunud Eesti maastike jäädvustamine ning nende fotode taga olev lugu. Ettekandes räägib ta oma kogemustest ning mõtestab maastikufoto tähendust ja väärtust tänapäeva maailmas.
Karl Jakob Toplaan: Vee äärest, vee pealt ja vee seest (EST)
26.09.2026 16:30 - 17:30Asukoht: Lihula mõis
Karl Jakob Toplaan räägib oma teekonnast veelindude pildistamiseni ning väljakutsest jäädvustada linde nende raskesti ligipääsetavates elupaikades. Ta jagab abivahendeid ja võtteid, mida on aastate jooksul katsetanud, et jõuda lähemale vees ja mudas tegutsevatele lindudele.
Auhinnagala ja võidufilmi linastus
26.09.2026 19:00 - 21:30Asukoht: Teatrisaal
Laupäeva õhtul toimuval auhinnagalal kuulutatakse välja auhinnatud filmid. Pärast tseremooniat linastub Grand Prix võitnud film.
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
pühapäev
27.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
0020
0021
0022
00Naised ja tuul
Kolm naist seilavad 50-aastase puidust katamaraaniga Mara Nokaga üle Põhja-Atlandi, liikudes samal trajektooril ookeanis triiviva plastreostusega. 30-päevase ookeanirännaku jooksul kogevad nad nii unustamatuid vaateid ja tuulevaikust kui torme, rebenenud purjeid ning magamata öid. See on intiimne lugu julgusest, iseenda usaldamisest, kohalolust ning inimese ja looduse sünergiast.
Režissöör: Alizé JirehAsukoht: Mirror hall (Lihula)
27.09.26 16:10 - 17:46
Kaduvad liigid
Pärast seda, kui suurkorporatsioon erastas kai, leiab Kura sääre väike kalurikogukond ajutist peavarju veel lammutamata ladudes, mille juures nad oma kaluripaate sildavad. Nida muutub, muutuvad nii paiga olemus kui ka elanike omavahelised suhted, mida kujundavad üha enam ärihuvid. Kalavarud vähenevad ning tasapisi hääbub ka asula kunagine elujõuline kalurikogukond. Halvenevatele tingimustele vaatamata jätkavad kaks elupõlist kalurit. Kalapüük pole neile ainult peamine sissetulekuallikas, vaid ka viimane allesjäänud kirg. Ajapikku lepivad nad kahanevate kalapüügiväljavaadetega ning hindavad iga merel veedetud hetke. Kai, kus liiguvad veel vaid pensionieas kalurid, on karm meeldetuletus elu kaduvusest.
Režissöör: Šarūnas MikulskisAsukoht: Mirror hall (Lihula)
27.09.26 15:00 - 15:57
Las meie mäed elavad
Saami põhjapõdrakasvatajad Sissel Stormo Holtan, Elise Årbogen ja Terje Haugen on Norras Fosenis juba kaks aastakümmet võidelnud Euroopa suurima tuulepargi vastu, mis on rajatud nende olulistele karjamaadele. 151 hiiglaslikku tuulikut muudavad mägimaastikku ja ohustavad nii põhjapõdrakasvatust kui ka saami kultuuri. Kui Norra ülemkohus otsustab, et tuulepark rikub saamide inimõigusi, tekib lootus, et tuulikud eemaldatakse ja maa antakse tagasi. Kuid valitsus keeldub tegutsemast ning väidab, et tuulepark ja põhjapõdrakasvatus saavad sobivate leevendusmeetmete abil koos eksisteerida. Saami noorte protestid toovad konflikti rahvusvahelise tähelepanu ning kasvava surve all tunnistab valitsus lõpuks saamide inimõiguste rikkumist. Tuulikute eemaldamise asemel pakutakse aga 14 miljoni euro suurust hüvitist ja võimalust viia põhjapõdrad teistele karjamaadele. Sisseli, Elise ja Terje jaoks tähendab see uut valusat valikut: kas raha eest loobuda maast, millest sõltuvad nende eluviis ja kultuur?
Režissöör: Håvard BustnesAsukoht: Mirror hall (Lihula)
27.09.26 13:00 - 14:40
Kui sügav on sinu armastus
Film sukeldub ookeani salapärastesse sügavustesse - tohutusse ja suures osas uurimata maailma, mis katab 70% meie planeedist. Film jälgib teedrajavate merebioloogide meeskonda, kes uurib süvamere pilkases pimeduses elavaid olendeid ja hapraid ökosüsteeme. Kuid seda lummavat maailma ähvardab kasvav oht - süvamere kaevandamine. Ühendades tippteaduse, filmikunsti ja ajakohase keskkonnasõnumi, on see lugu nii imetlust pakkuv kui ka hoiatav. Film kutsub meid mõtisklema looduse hindamatu väärtuse üle ning paneb meid mõtlema meie viimase puutumatu ala ekspluateerimise tegelikele kuludele.
Režissöör: Eleanor MortimerAsukoht: Mirror hall (Lihula)
27.09.26 11:10 - 12:50
Metsik Tamil Nadu
Tamil Nadu elurikkust tutvustav film viib meid India kaguosas paiknevasse piirkonda, kus vihmametsad, korallrahud ja kõrbealad kohtuvad ühel maailma ainulaadseimal loodusmaastikul. Film vaatleb Tamil Nadut läbi viie klassikalise maastiku – mägede (Kurinji), metsade (Mullai), põllumaa (Marutham), kuivade alade (Palai) ja ranniku (Neithal). Need enam kui 4500 aastat tagasi kirja pandud poeetilised jaotused on tänapäevalgi asjakohased, aidates mõtestada piirkonna looduse mitmekesisust. Rännak viib meid läbi ökosüsteemide, kus elavad sellised majesteetlikud loomad nagu elevandid ja leopardid, aga ka vähem märgatud looduseimed – jaanimardikad, vanderud ja raskesti tabatav Madrase siil. Põimides vähe tuntud lugusid metsikust loodusest, tutvustab film India lõunapoolseima osariigi erakordset elurikkust ja eri liikide kooseksisteerimist.
Režissöör: Kalyan VarmaAsukoht: Mirror hall (Lihula)
27.09.26 10:00 - 11:00
Võidufilmide linastused
27.09.2026 10:00 - 18:00Asukoht: Teatrisaal
Pühapäeval linastuvad Lihula kultuurimaja teatrisaalis selle aasta võidufilmid.
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
