Konnad on meie jaoks nii tavalised loomad ja oleme kõik neid näinud. Küll aga võib nii mõnelgi meist olla hägune ettekujutus, millisel moel konnad siia ilma tekivad. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enamlevinud konnaliigi - rohukonna ja kärnkonna elu alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all. Ei lähe konnadelgi asjad ilma viperusteta ja teevad nemadki valearvestusi. Tekib arusaamatusi ja tülisid, mida nad lahendada üritavad. Ka pole konnakulleste lapsepõlv muretu ja peavad nemadki ellujäämiseks erinevaid nippe kasutama.
Režissöör: Hannes RohtmaTšehhimaast õhkub omapärast, lummavat ja peaaegu müstilist romantikat. Selle salapärase maa loodus on kummaline ja puutumatu. Siin on mäed, põlised pöögimetsad, metsikud orud ja liivakivikaljude labürindid koobaste ja mäekurudega. Nende vahele jäävad iidsed lossid ja maalilised hooned, mis jutustavad sündmusterohkest minevikust. Keset seda idüllilist maastikku hoolitsevad karud oma järglaste eest, must-toonekured hauduvad mune ja elavad loodusega tasakaalus koos unihiirte, händkakkude, rebaste, huntide ja paljude teistega.
Režissöör: Michael SchlambergerAmeerika edelaosas kõrgub sinise taeva poole imposantne kuju. Tundmatu ja esmapilgul elutuna näiv. Kui aga tähelepanelikult vaadata, siis Sonorani kõrbe ikoon kubiseb elust. Nagu luksushotell kõrbes, meelitab see värskendavate pakkumistega lugematuid metsikuid külastajaid. Külastajad registreerivad pidevalt sisse ja välja, peetakse pidusid, sõlmitakse liite ja elatakse läbi draamasid. Metsik "Kaktuse hotell" pakub oma külalistele konditsioneeriga katusesviite, hubaseid rõdusid ja suurepärase vaatega lõhnavaid terrasse. Mõned lihtsalt peatuvad, teised naudivad katusebaaris jooke ja suupisteid või on siin aastaringsed rentnikud – iga külaline on ainulaadne ja välja töötanud hämmastavad ellujäämisstrateegiad. See mõnevõrra teistsugune loodusfilm jutustab humoorikas võtmes põnevaid lugusid vanast "Kaktuse hotellist". Lood päevaturistidest, veidratest ööbivatest külalistest ja pikaajalistest üürnikest, kes suudavad torkiva kaktuselinnuse muuta oma koduks.
Režissöör: Yann SochaczewskiEuroopas hävitati hunt viimaste sajandite jooksul peaaegu täielikult. Ida-Poola suurtes metsades säilisid väikesed populatsioonid. Tänu kehtestatud kaitsemeetmetele on hunt viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärse tagasituleku. "Hunt" räägib loo sellest, kuidas see erakordne kiskja leidis läbi Saksamaa tee Euroopa ühte kõige elavamasse riiki - Hollandisse.
Režissöör: Cees van KempenLoodusfotograafiat ja külma armastav fotograaf Jérémie Villet rändab oma kelgu ja teleobjektiiviga läbi põhjapoolkera valgete maastike, otsides loomi, kes elavad sealses äärmuslikus külmas. Oma Kanada põhjaosas toimuval ekspeditsioonil kavatseb Jérémie uurida metsikut ja ekstreemset Yukoni piirkonda, eesmärgiga pildistada legendaarset mägikitse. Külmakraadid ja raskesti ligipääsetavad mägipiirkonnad, kus see loom liigub, muudavad aga ülesande täitmise keeruliseks.
Režissöör: Mathieu Le LayRohkem kui 30. aasta vältel on Mongoolia maade rikkalikud loodusvarad langenud ebaseaduslike jahimeeste ja kaevurite, kes on sageli kohalike elanike seast, saagiks. Vaid mõne aastaga on riigi bioloogiline mitmekesisus murettekitavalt kahanenud. Olukorra parandamiseks lõi Mongoolia keskkonnaministeerium 2012. aastal "Punase Taiga" pargi, mille etteotsa määras Jal Tumursukhi. Selle endise kohaliku jahimehe missiooniks on nüüd jõustada keskkonnakaitseseadust, mille eesmärk on teha lõpp ebaseaduslikule kaevandamisele, aga ka traditsioonilistele jahi- ja nomaadlikele tavadele. Väga delikaatne missioon õiglase eesmärgi nimel, mille elluviimiseks püüab peavaht rahulolematutest kohalikest kogukondadest värvata üha rohkem liitlasi.
Režissöör: Hamid SardarMia, Anja ja Luc on sead. Nad elavad tükil eikellegimaal raudtee ja väikese parkla vahel linna servas. Nad on peategelased kogukonnaprojektis, mille käigus rühm vabatahtlikke toidab neid naabruskonna restoranide ja poodide toidujääkidega. Esialgu näib olukord sigade maise paradiisina - nad saavad rohkelt head toitu ja kohalike elanike hellitusi. Ent tasapisi hakkab olukord pöörduma. Ümbritsev maailm häirib rahulikku olemist järjest enam. Suvest saab sügis, aedik laguneb ja sigade vaheline hierarhia muutub üha süngemaks.
Režissöör: Jimmy KetsPõhja-Argentinat kujundab vesi, luues paradiise ainulaadsetele olenditele. Olgu selleks siis läbi kose tulvavete vuhisevad nõgi-kosepiiritajad, pimedas helendavad konnad, armsad ninakarupered metsaaluses või saaki varitsevad võimsad anakondad. Argentina märgalad on täis imesid. Film tutvustab Argentina bioloogiliselt mitmekesist ja veerikast põhjaosa ning näitab, kuidas põud ja tulekahjud ohustavad habrast ökosüsteemi.
Režissöör: Christian BaumeisterKunstlik valgustus muutub aina tõhusamaks ja kasvuhooneid on üha rohkem. Bretagne’is, Prantsusmaa intensiivpõllumajanduse südames, kasutatakse kunstvalgust tomatite kasvatamiseks ka talvel. See hoiab linnud öösel ärkvel ja hägustab kõik ajaerinevused. Visuaalse luule ja teadusliku vaatluse piiril kulgev "Unetud linnud" uurib põllumajandusliku valgusreostuse keskkonnamõju bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka meie elurütmile ja ajatajule.
Režissöör: Tom Claudon, Dana MelaverKui allveeoperaator Göran Ehlmé saab ülesande minna Gröönimaale morskasid filmima, võtab ta kaasa oma sõbrad, režissöör Simon Stanfordi ja bioloog Lars-Öivind Knutseni. Kuid jää sulamine ei muuda ainult morskade elutingimusi ja peagi leiab võttegrupp end näljaste jääkarude keskelt.
Režissöör: Simon StanfordEuroopa metsikute kaslaste arvukus langes 20. sajandil hüppeliselt. Tänu ainulaadsetele looduskaitsealgatustele on nad aga tagasi! Avastage ibeeria ilveste, metskasside ja teiste kaslaste põnevat elu ebatavalistes keskkondades, alates Andaluusia kuivadest soodest kuni Kanaari saarte aktiivsete vulkaanideni.
Režissöör: Bertrand LoyerPortree tähelepanuväärsest mehest, kelle elutööd autasustati 2018. aastal nn alternatiivse Nobeli preemiaga - Right Livelihood Award. Tony Rinaudo leidis viisi, kuidas kasvatada puid kõige viljatumates piirkondades, aktiveerides "maa-aluse metsa" veel elusolevad kännud ja juured ning tagades nii elatise tuhandetele Aafrika põllumeestele. Kõigi põllumeeste pealik, nagu teda tänapäeval paljudes külades hellitavalt tuntakse, on pidanud oma ideedele heakskiidu saamiseks minema ülesmäge. Töötades 30 aastat Saheli piirkonnas, nägi ta nii meeleheidet kui näljahäda, aga ka vastupidavust, sihikindlust ja muutusi. Filmitgija Volker Schlöndorff järgneb Tony Rinaudole erinevatesse Aafrika riikidesse, et näha metsastamise mõju kõrbestumise vastu võitlemisel, ning põrkub korduvalt kokku teemadega, mis puudutavad ka meid Euroopas – ränne, kliimamuutused, sooline õiglus.
Režissöör: Volker SchlöndorffPühapäeval linastuvad MAFFil auhinnatud filmid taaskord.
Loodusmaterjalist karjasepillide meisterdamise töötuba Lihulas Tapamaja Galeriis.
Loodus on täis üllatusi, kuid sageli me seda ei märka. Loomade hämmastav käitumine toimub tihti nii kiiresti või nii varjatult, et me seda ei näe. "Looduse maagilised hetked" näitab seda, mis jääb inimsilmale tabamatuks. Tipptasemel kaameratehnoloogia, muljetavaldavad superaegluup- ja intrvallvõtted võimaldavad vaadelda erakordseid hetki jäälindude, jäneste, nahkhiirte ja teiste liikide elust. Unustamatu filmielamus kogu perele.
Režissöör: Christian Baumeister2020. aasta kevadel tabas Eestit kanabuum – apokalüptilised meeleolud ajasid sadu linnainimesi tagaaeda kodulinde soetama. Film portreteerib kolme perekonna juures resideeruvaid linnakanu, uurides, kuidas varasemast munakesksest maalinnust urbanistlik lemmikloom sai. Inimesega nokk noka kõrval koos elades on kanad muutunud eneseteadlikumaks, individualistlikumaks ja igas mõttes rohkem inimese sarnaseks. Lindude ellu on siginenud veidrad aksessuaarid, kummalised glamuuriüritused ja ebatraditsiooniliselt head elutingimused. Mõned kanad on õppinud koguni kõnelema. Kas saame neid emantsipeerunud linde vaadates üldse kasutada enam terminit "kodukana"? Mida arvab sellest kõigest kana ise ja kas ta jaksab oma väikestel jalgadel sibades taolise tempoga sammu pidada? Suleliste Udu, Triinu, Piuksu ja mitmete teiste kanade elu aitavad linnas kursil hoida koreograaf ning Kopli kanaaktivist Veronika, antropoloog Tanel ja noor ornitoloogiahuviline Mindi.
Režissöör: Eva KübarKonnad on meie jaoks nii tavalised loomad ja oleme kõik neid näinud. Küll aga võib nii mõnelgi meist olla hägune ettekujutus, millisel moel konnad siia ilma tekivad. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enamlevinud konnaliigi - rohukonna ja kärnkonna elu alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all. Ei lähe konnadelgi asjad ilma viperusteta ja teevad nemadki valearvestusi. Tekib arusaamatusi ja tülisid, mida nad lahendada üritavad. Ka pole konnakulleste lapsepõlv muretu ja peavad nemadki ellujäämiseks erinevaid nippe kasutama.
Režissöör: Hannes RohtmaOn midagi väga erilist osaleda ainulaadses ja iidses soome-ugri traditsioonis, mis ulatub aastatuhandete taha. Selline võimalus tekkis noorel restauraatoril Darjal, kelle meister Aivar Ruukel võtab enda juurde selliks. Koos ehitavad nad haabja ehk ühepuulootsiku, mis ühtlasi on ka Soomaa rahvuspargi muistne sümbol. Aivar Ruukel õppis ametit selle ala viimastelt meistritelt ja tahab seda oskust säilitada kohalikule kogukonnale ning tulevastele põlvedele. Meistrit ja ta abilist ootab raske töö - paat peab valmis saama Soomaa viiendaks aastaajaks, mis on sealne unikaalne looduslik nähtus.
Režissöör: Jevgeni ZavadskiGeamăna küla Rumeenis, kus elas kunagi 1000 inimest, on maetud vasekaevanduse mürgiste jäätmete alla. Mürgitatud järvest kõrgub vaid kirikutorn. Valeria elab kunagises Geamăna külas üksi oma koera ja vananeva lehmaga. Tema elu tundub rahulik, kuid tema aiavärava taga laiub tõusev tööstusmuda järv, mis matab lõpuks ka tema maja. 1970. aastatel otsustas Rumeenia diktaatori Nicolae Ceausescu valitsus avada küla kohal vasekaevanduse ja sellest ajast alates on kaevanduse mürgine muda orgu täitnud. Valeria, kes ei suuda seda peatada, peab hüvasti jätma maaga, kus ta üles kasvas.
Režissöör: Matthäus WörleOn midagi väga erilist osaleda ainulaadses ja iidses soome-ugri traditsioonis, mis ulatub aastatuhandete taha. Selline võimalus tekkis noorel restauraatoril Darjal, kelle meister Aivar Ruukel võtab enda juurde selliks. Koos ehitavad nad haabja ehk ühepuulootsiku, mis ühtlasi on ka Soomaa rahvuspargi muistne sümbol. Aivar Ruukel õppis ametit selle ala viimastelt meistritelt ja tahab seda oskust säilitada kohalikule kogukonnale ning tulevastele põlvedele. Meistrit ja ta abilist ootab raske töö - paat peab valmis saama Soomaa viiendaks aastaajaks, mis on sealne unikaalne looduslik nähtus.
Režissöör: Jevgeni ZavadskiKolmel naisel on ühine eesmärk: Carolina, Bertha ja Maxima juhivad tänast keskkonnavõitlust kaasaegsete konkistadooride vastu. Kui valitsused ja ettevõtted, kes on lõksus ülemaailmses võidujooksus piiramatu kasvu poole, peavad hankima kõige odavama tooraine, räägivad need kolm naist meile loo väsimatust julgusest: kuidas jätkata võitlust looduse kaitsmise eest, kui teie elu on ohus? Kui politsei repressioonid, ettevõtete ahistamine, vigastused või isegi tapmisähvardused on osa teie igapäevast?
Režissöör: Erika Gonzalez Ramirez & Matthieu LietaertSukeldume Stockholmi saarestiku hallhülge maagilisse veealusesse maailma. Kunagi väljasuremise äärel asunud hülgepopulatsioon Läänemeres on nüüdseks taastunud ja edeneb taas jõudsalt. Kuid me teame nende suurepäraste imetajate kohta ikka veel nii vähe. Oleme kohal, kui hülgepoeg sünnib ja kui koheval valgel kutsikal on esimene ujumistund. Oleme koos emahülgega, kui isased kaklevad ja võistlevad tema tähelepanu pärast. Avastame, kuidas need erakordsed olendid õpivad jahti pidama ja ellu jääma Läänemere karmil jäisel maastikul.
Režissöör: Johan CandertKonnad on meie jaoks nii tavalised loomad ja oleme kõik neid näinud. Küll aga võib nii mõnelgi meist olla hägune ettekujutus, millisel moel konnad siia ilma tekivad. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enamlevinud konnaliigi - rohukonna ja kärnkonna elu alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all. Ei lähe konnadelgi asjad ilma viperusteta ja teevad nemadki valearvestusi. Tekib arusaamatusi ja tülisid, mida nad lahendada üritavad. Ka pole konnakulleste lapsepõlv muretu ja peavad nemadki ellujäämiseks erinevaid nippe kasutama.
Režissöör: Hannes RohtmaRähnidest jutustav lugu viib meid sügavale metsa. Kõik rähnid jagavad mõningaid väga erilisi andeid - nad on ülimalt hästi kohanenud eluks puudel ja osavad puutöömeistrid. Neil on puude otsas ronimiseks sobivad jalad, metsas lendamise tehnika ja meisliotsaga nokk puutüvedesse õõnsuste uuristamiseks. Rähnid ei laula. Selle asemel trummeldavad nad puudel, et sõnumeid saata. Nad kasutavad oma teravat nokka mädanevate puude sisse puurimiseks ja söögiks putukate otsimiseks. Igal aastal õõnestavad nad sügavad pesaaugud - augud, mis on olulised ka teistele metsas pesitsevatele liikidele. Film uurib neid põnevaid linde kõikjal maailmas.
Režissöör: Ann Johnson PrumKunstlik valgustus muutub aina tõhusamaks ja kasvuhooneid on üha rohkem. Bretagne’is, Prantsusmaa intensiivpõllumajanduse südames, kasutatakse kunstvalgust tomatite kasvatamiseks ka talvel. See hoiab linnud öösel ärkvel ja hägustab kõik ajaerinevused. Visuaalse luule ja teadusliku vaatluse piiril kulgev "Unetud linnud" uurib põllumajandusliku valgusreostuse keskkonnamõju bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka meie elurütmile ja ajatajule.
Režissöör: Tom Claudon, Dana MelaverSukeldume Stockholmi saarestiku hallhülge maagilisse veealusesse maailma. Kunagi väljasuremise äärel asunud hülgepopulatsioon Läänemeres on nüüdseks taastunud ja edeneb taas jõudsalt. Kuid me teame nende suurepäraste imetajate kohta ikka veel nii vähe. Oleme kohal, kui hülgepoeg sünnib ja kui koheval valgel kutsikal on esimene ujumistund. Oleme koos emahülgega, kui isased kaklevad ja võistlevad tema tähelepanu pärast. Avastame, kuidas need erakordsed olendid õpivad jahti pidama ja ellu jääma Läänemere karmil jäisel maastikul.
Režissöör: Johan CandertKõige esimeste vihmapiiskade šokk ninasarviku nahal; sarved, mis võivad olla õrnad või põhjustada tõsist valu. Põuad, kiskjad, paaritumisakrobaatika – ninasarviku elu on algusest peale täis nii üllatusi kui ka rikas sügavate sotsiaalsete sidemete poolest. Nii on ka Malaika ja tema poeg Elias lähedased. Aastaid on need kaks lahutamatud. Kuid Malaika on tiine. Kui ta lõpuks sünnitab, pole miski enam endine.
Režissöör: Rosie Koch and Roland GockelLoodus on täis üllatusi, kuid sageli me seda ei märka. Loomade hämmastav käitumine toimub tihti nii kiiresti või nii varjatult, et me seda ei näe. "Looduse maagilised hetked" näitab seda, mis jääb inimsilmale tabamatuks. Tipptasemel kaameratehnoloogia, muljetavaldavad superaegluup- ja intrvallvõtted võimaldavad vaadelda erakordseid hetki jäälindude, jäneste, nahkhiirte ja teiste liikide elust. Unustamatu filmielamus kogu perele.
Režissöör: Christian BaumeisterAmeerika edelaosas kõrgub sinise taeva poole imposantne kuju. Tundmatu ja esmapilgul elutuna näiv. Kui aga tähelepanelikult vaadata, siis Sonorani kõrbe ikoon kubiseb elust. Nagu luksushotell kõrbes, meelitab see värskendavate pakkumistega lugematuid metsikuid külastajaid. Külastajad registreerivad pidevalt sisse ja välja, peetakse pidusid, sõlmitakse liite ja elatakse läbi draamasid. Metsik "Kaktuse hotell" pakub oma külalistele konditsioneeriga katusesviite, hubaseid rõdusid ja suurepärase vaatega lõhnavaid terrasse. Mõned lihtsalt peatuvad, teised naudivad katusebaaris jooke ja suupisteid või on siin aastaringsed rentnikud – iga külaline on ainulaadne ja välja töötanud hämmastavad ellujäämisstrateegiad. See mõnevõrra teistsugune loodusfilm jutustab humoorikas võtmes põnevaid lugusid vanast "Kaktuse hotellist". Lood päevaturistidest, veidratest ööbivatest külalistest ja pikaajalistest üürnikest, kes suudavad torkiva kaktuselinnuse muuta oma koduks.
Režissöör: Yann SochaczewskiLoodus on täis üllatusi, kuid sageli me seda ei märka. Loomade hämmastav käitumine toimub tihti nii kiiresti või nii varjatult, et me seda ei näe. "Looduse maagilised hetked" näitab seda, mis jääb inimsilmale tabamatuks. Tipptasemel kaameratehnoloogia, muljetavaldavad superaegluup- ja intrvallvõtted võimaldavad vaadelda erakordseid hetki jäälindude, jäneste, nahkhiirte ja teiste liikide elust. Unustamatu filmielamus kogu perele.
Režissöör: Christian BaumeisterLoodusfotograafiat ja külma armastav fotograaf Jérémie Villet rändab oma kelgu ja teleobjektiiviga läbi põhjapoolkera valgete maastike, otsides loomi, kes elavad sealses äärmuslikus külmas. Oma Kanada põhjaosas toimuval ekspeditsioonil kavatseb Jérémie uurida metsikut ja ekstreemset Yukoni piirkonda, eesmärgiga pildistada legendaarset mägikitse. Külmakraadid ja raskesti ligipääsetavad mägipiirkonnad, kus see loom liigub, muudavad aga ülesande täitmise keeruliseks.
Režissöör: Mathieu Le LayTšehhimaast õhkub omapärast, lummavat ja peaaegu müstilist romantikat. Selle salapärase maa loodus on kummaline ja puutumatu. Siin on mäed, põlised pöögimetsad, metsikud orud ja liivakivikaljude labürindid koobaste ja mäekurudega. Nende vahele jäävad iidsed lossid ja maalilised hooned, mis jutustavad sündmusterohkest minevikust. Keset seda idüllilist maastikku hoolitsevad karud oma järglaste eest, must-toonekured hauduvad mune ja elavad loodusega tasakaalus koos unihiirte, händkakkude, rebaste, huntide ja paljude teistega.
Režissöör: Michael SchlambergerKonnad on meie jaoks nii tavalised loomad ja oleme kõik neid näinud. Küll aga võib nii mõnelgi meist olla hägune ettekujutus, millisel moel konnad siia ilma tekivad. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enamlevinud konnaliigi - rohukonna ja kärnkonna elu alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all. Ei lähe konnadelgi asjad ilma viperusteta ja teevad nemadki valearvestusi. Tekib arusaamatusi ja tülisid, mida nad lahendada üritavad. Ka pole konnakulleste lapsepõlv muretu ja peavad nemadki ellujäämiseks erinevaid nippe kasutama.
Režissöör: Hannes RohtmaAmeerika edelaosas kõrgub sinise taeva poole imposantne kuju. Tundmatu ja esmapilgul elutuna näiv. Kui aga tähelepanelikult vaadata, siis Sonorani kõrbe ikoon kubiseb elust. Nagu luksushotell kõrbes, meelitab see värskendavate pakkumistega lugematuid metsikuid külastajaid. Külastajad registreerivad pidevalt sisse ja välja, peetakse pidusid, sõlmitakse liite ja elatakse läbi draamasid. Metsik "Kaktuse hotell" pakub oma külalistele konditsioneeriga katusesviite, hubaseid rõdusid ja suurepärase vaatega lõhnavaid terrasse. Mõned lihtsalt peatuvad, teised naudivad katusebaaris jooke ja suupisteid või on siin aastaringsed rentnikud – iga külaline on ainulaadne ja välja töötanud hämmastavad ellujäämisstrateegiad. See mõnevõrra teistsugune loodusfilm jutustab humoorikas võtmes põnevaid lugusid vanast "Kaktuse hotellist". Lood päevaturistidest, veidratest ööbivatest külalistest ja pikaajalistest üürnikest, kes suudavad torkiva kaktuselinnuse muuta oma koduks.
Režissöör: Yann SochaczewskiHarilikku müürlooka (Arabidopsis thaliana) leiate peaaegu kõikjalt: nii looduslikest kui linnaelupaikadest, isegi vanadest filmidest. See õrn taim, mida peetakse umbrohuks, ei pruugi tähelepanu pälvida, kuid teadlaste laborites aitab ta avardada meie arusaama päritud mälust ja elu ülesehitusest. Eksperimentaalne esseefilm vaatleb taimi nende looduslikust elupaigast kuni arhiivide ja raku arenguni.
Režissöör: Juhani HaukkaKonnad on meie jaoks nii tavalised loomad ja oleme kõik neid näinud. Küll aga võib nii mõnelgi meist olla hägune ettekujutus, millisel moel konnad siia ilma tekivad. Film "Kust konnad tulevad?" näitab Põhja-Euroopa kahe enamlevinud konnaliigi - rohukonna ja kärnkonna elu alates kevadisest rändest kuni südasuvise kullesest konnaks saamiseni. Näha saab konnade tegevust maa peal, vee peal ja vee all. Ei lähe konnadelgi asjad ilma viperusteta ja teevad nemadki valearvestusi. Tekib arusaamatusi ja tülisid, mida nad lahendada üritavad. Ka pole konnakulleste lapsepõlv muretu ja peavad nemadki ellujäämiseks erinevaid nippe kasutama.
Režissöör: Hannes Rohtma2020. aasta kevadel tabas Eestit kanabuum – apokalüptilised meeleolud ajasid sadu linnainimesi tagaaeda kodulinde soetama. Film portreteerib kolme perekonna juures resideeruvaid linnakanu, uurides, kuidas varasemast munakesksest maalinnust urbanistlik lemmikloom sai. Inimesega nokk noka kõrval koos elades on kanad muutunud eneseteadlikumaks, individualistlikumaks ja igas mõttes rohkem inimese sarnaseks. Lindude ellu on siginenud veidrad aksessuaarid, kummalised glamuuriüritused ja ebatraditsiooniliselt head elutingimused. Mõned kanad on õppinud koguni kõnelema. Kas saame neid emantsipeerunud linde vaadates üldse kasutada enam terminit "kodukana"? Mida arvab sellest kõigest kana ise ja kas ta jaksab oma väikestel jalgadel sibades taolise tempoga sammu pidada? Suleliste Udu, Triinu, Piuksu ja mitmete teiste kanade elu aitavad linnas kursil hoida koreograaf ning Kopli kanaaktivist Veronika, antropoloog Tanel ja noor ornitoloogiahuviline Mindi.
Režissöör: Eva KübarAmeerika edelaosas kõrgub sinise taeva poole imposantne kuju. Tundmatu ja esmapilgul elutuna näiv. Kui aga tähelepanelikult vaadata, siis Sonorani kõrbe ikoon kubiseb elust. Nagu luksushotell kõrbes, meelitab see värskendavate pakkumistega lugematuid metsikuid külastajaid. Külastajad registreerivad pidevalt sisse ja välja, peetakse pidusid, sõlmitakse liite ja elatakse läbi draamasid. Metsik "Kaktuse hotell" pakub oma külalistele konditsioneeriga katusesviite, hubaseid rõdusid ja suurepärase vaatega lõhnavaid terrasse. Mõned lihtsalt peatuvad, teised naudivad katusebaaris jooke ja suupisteid või on siin aastaringsed rentnikud – iga külaline on ainulaadne ja välja töötanud hämmastavad ellujäämisstrateegiad. See mõnevõrra teistsugune loodusfilm jutustab humoorikas võtmes põnevaid lugusid vanast "Kaktuse hotellist". Lood päevaturistidest, veidratest ööbivatest külalistest ja pikaajalistest üürnikest, kes suudavad torkiva kaktuselinnuse muuta oma koduks.
Režissöör: Yann SochaczewskiSukeldume Stockholmi saarestiku hallhülge maagilisse veealusesse maailma. Kunagi väljasuremise äärel asunud hülgepopulatsioon Läänemeres on nüüdseks taastunud ja edeneb taas jõudsalt. Kuid me teame nende suurepäraste imetajate kohta ikka veel nii vähe. Oleme kohal, kui hülgepoeg sünnib ja kui koheval valgel kutsikal on esimene ujumistund. Oleme koos emahülgega, kui isased kaklevad ja võistlevad tema tähelepanu pärast. Avastame, kuidas need erakordsed olendid õpivad jahti pidama ja ellu jääma Läänemere karmil jäisel maastikul.
Režissöör: Johan CandertLoodusfotograafiat ja külma armastav fotograaf Jérémie Villet rändab oma kelgu ja teleobjektiiviga läbi põhjapoolkera valgete maastike, otsides loomi, kes elavad sealses äärmuslikus külmas. Oma Kanada põhjaosas toimuval ekspeditsioonil kavatseb Jérémie uurida metsikut ja ekstreemset Yukoni piirkonda, eesmärgiga pildistada legendaarset mägikitse. Külmakraadid ja raskesti ligipääsetavad mägipiirkonnad, kus see loom liigub, muudavad aga ülesande täitmise keeruliseks.
Režissöör: Mathieu Le LayAmeerika edelaosas kõrgub sinise taeva poole imposantne kuju. Tundmatu ja esmapilgul elutuna näiv. Kui aga tähelepanelikult vaadata, siis Sonorani kõrbe ikoon kubiseb elust. Nagu luksushotell kõrbes, meelitab see värskendavate pakkumistega lugematuid metsikuid külastajaid. Külastajad registreerivad pidevalt sisse ja välja, peetakse pidusid, sõlmitakse liite ja elatakse läbi draamasid. Metsik "Kaktuse hotell" pakub oma külalistele konditsioneeriga katusesviite, hubaseid rõdusid ja suurepärase vaatega lõhnavaid terrasse. Mõned lihtsalt peatuvad, teised naudivad katusebaaris jooke ja suupisteid või on siin aastaringsed rentnikud – iga külaline on ainulaadne ja välja töötanud hämmastavad ellujäämisstrateegiad. See mõnevõrra teistsugune loodusfilm jutustab humoorikas võtmes põnevaid lugusid vanast "Kaktuse hotellist". Lood päevaturistidest, veidratest ööbivatest külalistest ja pikaajalistest üürnikest, kes suudavad torkiva kaktuselinnuse muuta oma koduks.
Režissöör: Yann SochaczewskiLoodus on täis üllatusi, kuid sageli me seda ei märka. Loomade hämmastav käitumine toimub tihti nii kiiresti või nii varjatult, et me seda ei näe. "Looduse maagilised hetked" näitab seda, mis jääb inimsilmale tabamatuks. Tipptasemel kaameratehnoloogia, muljetavaldavad superaegluup- ja intrvallvõtted võimaldavad vaadelda erakordseid hetki jäälindude, jäneste, nahkhiirte ja teiste liikide elust. Unustamatu filmielamus kogu perele.
Režissöör: Christian BaumeisterKolmel naisel on ühine eesmärk: Carolina, Bertha ja Maxima juhivad tänast keskkonnavõitlust kaasaegsete konkistadooride vastu. Kui valitsused ja ettevõtted, kes on lõksus ülemaailmses võidujooksus piiramatu kasvu poole, peavad hankima kõige odavama tooraine, räägivad need kolm naist meile loo väsimatust julgusest: kuidas jätkata võitlust looduse kaitsmise eest, kui teie elu on ohus? Kui politsei repressioonid, ettevõtete ahistamine, vigastused või isegi tapmisähvardused on osa teie igapäevast?
Režissöör: Erika Gonzalez Ramirez & Matthieu LietaertMia, Anja ja Luc on sead. Nad elavad tükil eikellegimaal raudtee ja väikese parkla vahel linna servas. Nad on peategelased kogukonnaprojektis, mille käigus rühm vabatahtlikke toidab neid naabruskonna restoranide ja poodide toidujääkidega. Esialgu näib olukord sigade maise paradiisina - nad saavad rohkelt head toitu ja kohalike elanike hellitusi. Ent tasapisi hakkab olukord pöörduma. Ümbritsev maailm häirib rahulikku olemist järjest enam. Suvest saab sügis, aedik laguneb ja sigade vaheline hierarhia muutub üha süngemaks.
Režissöör: Jimmy KetsRähnidest jutustav lugu viib meid sügavale metsa. Kõik rähnid jagavad mõningaid väga erilisi andeid - nad on ülimalt hästi kohanenud eluks puudel ja osavad puutöömeistrid. Neil on puude otsas ronimiseks sobivad jalad, metsas lendamise tehnika ja meisliotsaga nokk puutüvedesse õõnsuste uuristamiseks. Rähnid ei laula. Selle asemel trummeldavad nad puudel, et sõnumeid saata. Nad kasutavad oma teravat nokka mädanevate puude sisse puurimiseks ja söögiks putukate otsimiseks. Igal aastal õõnestavad nad sügavad pesaaugud - augud, mis on olulised ka teistele metsas pesitsevatele liikidele. Film uurib neid põnevaid linde kõikjal maailmas.
Režissöör: Ann Johnson PrumRähnidest jutustav lugu viib meid sügavale metsa. Kõik rähnid jagavad mõningaid väga erilisi andeid - nad on ülimalt hästi kohanenud eluks puudel ja osavad puutöömeistrid. Neil on puude otsas ronimiseks sobivad jalad, metsas lendamise tehnika ja meisliotsaga nokk puutüvedesse õõnsuste uuristamiseks. Rähnid ei laula. Selle asemel trummeldavad nad puudel, et sõnumeid saata. Nad kasutavad oma teravat nokka mädanevate puude sisse puurimiseks ja söögiks putukate otsimiseks. Igal aastal õõnestavad nad sügavad pesaaugud - augud, mis on olulised ka teistele metsas pesitsevatele liikidele. Film uurib neid põnevaid linde kõikjal maailmas.
Režissöör: Ann Johnson PrumEuroopas hävitati hunt viimaste sajandite jooksul peaaegu täielikult. Ida-Poola suurtes metsades säilisid väikesed populatsioonid. Tänu kehtestatud kaitsemeetmetele on hunt viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärse tagasituleku. "Hunt" räägib loo sellest, kuidas see erakordne kiskja leidis läbi Saksamaa tee Euroopa ühte kõige elavamasse riiki - Hollandisse.
Režissöör: Cees van Kempen"Mis on metsik loodus?" näitab, et liigiline mitmekesisus on suurim seal, kus elupaiga osaks on suured rohusööjad. Kuna kariloomad võivad pakkuda samu "ökosüsteemi inseneri" teenuseid kui metsloomad, on looduslähedane karjatamine suur võimalus bioloogilise mitmekesisuse, loomade heaolu, kliima, maastiku ja inimkonna tuleviku jaoks.
Režissöör: Jan Haft