Jouni Hiltunen

Jouni Hiltunen

Soome

Jouni Hiltunen on dokumentaal- ja loodusfilmide režissöör ja operaator ettevõttes Katharsis Films Ltd. Õppinud 1990. aastate alguses videograafiks, on ta sellest ajast alates töötanud mitmetes filmitööstuse valdkondades peamiselt operaatori, monteerija, produtsendi ja režissöörina. Esimesed kaheksa tööaastat tegutses ta Soome ühes kuulsaimas dokumentaalfilmifirmas Illume Ltd.

Hiltunen on umbes 25 dokumentaalfilmi režissöör, millest paljud on tehtud kaugetes paikades või arktilises piirkonnas. 2001. aastal asus ta tööle Venemaal ja Siberis, kus väntas esmalt auhinnatud dokumentaalfilmi "Blatnoi Mir", loo kolmest Venemaa kõige kinnisemasse vanglasse mõistetud eluaegsest vangist ja nende tätoveeringutest. Paar aastat hiljem valmis dokumentaalfilm "BAM" erakordsest Baikali-Amuuri raudteemagistraali ehitamise protsessist. 2012. aastal naasis Hiltunen produtsendi-operaatorina Siberisse Tšukotka poolsaarele, et teha antropoloogiline dokumentaalfilm idaeskimote vaalaküttimisest. 

Pärast enda produktsioonifirma Katharsis Films asutamist 2001. aastal on Jouni keskendunud loodusteemadele ja teinud Soome peamisele telekanalile YLE TV1 dokumentaalfilme, mille hulgas on "Tundmatu Botnia meri", "Teekond merele", "Kurepoja pikk teekond" ja "Merikotka tagasitulek", mis on kõik ka MAFFil ja teistel loodusfilmifestivalidel auhinnatud.

Praegu töötab Jouni operaatorina täispika dokumentaalfilmi kallal, mis räägib Gröönimaa kelgukoertest ja Taani vabatahtlikest veterinaararstidest Gröönimaal; filmi tööpealkiri on "Howl into the Future" ("Ulg tuleviku poole"). Samuti on ta viimased kaks aastat teinud Soome rahvuslinnust laululuigest loodusfilmi, mis valmib 2025. aasta lõpuks.
 

Tuul Sepp

Tuul Sepp

Eesti

Tuul Sepp on teadlane, teaduse populariseerija ja kirjanik. Ta on Tartu Ülikoolis loomaökoloogia professor ning tema uurimisteemad ulatuvad merebioloogiast ja linnaloodusest vähihaiguse evolutsioonini. Ta kuulub mitmetesse otsustuskogudesse, s.h Tartu Ülikooli ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogudesse. Oma teadustöö ja teaduse populariseerimisega seotud tegevuste eest on ta pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas riigi teaduspreemia, L'Oreal UNESCO "Naised Teaduses" auhinna, presidendi noore teadlase preemia ja parima teaduse populariseerija auhinna. Ta on hinnatud kõneleja loodusega seotud üritustel ning tema sulest on ilmunud arvukalt loodusteemalisi artikleid. Tuul Sepa kirjutatud raamatute seas on populaarteaduslikud "Evolutsioonibioloogi päevik" ja "Loovad loomad muutuvas maailmas" ning lasteraamatud "Allikahaldjas" ja "Haki Ordu".

Urmas Tartes

Urmas Tartes

Eesti

Urmas Tartes on hariduselt bioloog. Oma akadeemilises karjääris uuris ta putukate elutalitlust ja looduskaitset, kuid suure osa tema ajast võttis ka teadusasutuse juhtimine. 2010. aastal lahkus ta korralise professori ametikohalt ja tegutseb praeguseni vabakutselise loodusemehe ning loodusfotograafina, jälgides ja jäädvustades peamiselt putukate ja teiste pisiolendite liigirikkust ja elukombeid. Eriti köidavad teda talvel tegutsevad mutukad.

Urmas teeb sageli erinevatele sihtrühmadele pildiesitlusi loodusest, eriti putukatest. Ajalehtedes, loodusajakirjades ja veebilehtedel on Urmase sulest ilmunud sadu looduslugusid ning ta on avaldanud mitmeid looduse ja fotograafiaalaseid raamatuid. 2009. aastal sai ta esimese eestlasena maailma mainekaimal loodusfoto konkursil Wildlife Photographer of The Year kategooriavõidu. Ta õpetab fotograafiat Eesti Maaülikoolis, loodusfotograafiat Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning on viinud läbi hulgaliselt loodusfotograafia-alaseid koolitusi ja meistriklasse. Urmas on osalenud kümnete suuremate ja väiksemate fotokonkursside žüriide töös.

MAFF-il on Urmas osalenud selle algusest alates: ta on esinenud fotopäevadel ettekannete ja näitustega ning korraldanud töötubasid. Aastatel 2005 ja 2006 oli Urmas MAFF-i žürii liige.
 

Jurgen Buedts

Jurgen Buedts

Belgia

Jurgen Buedts on stsenarist, režissöör ja produtsent. Tema produtseeritud, kaasprodutseeritud, kirjutatud või juhitud projektide hulgas on nii kvaliteetfilme kui ka madala eelarvega arthouse-projekte, nii mängu- kui ka dokumentaalfilme. Tema töid võib näha nii suurtel kui väikestel ekraanidel ning ta koostöövõrgustik hõlmab tipptasemel filmitegijaid, ringhäälinguorganisatsioone, produtsente ja koostööpartnereid üle maailma. Viimastel aastatel on ta oma produktsioonifirma Las Belgas kaudu toonud vaatajateni üle kümne rahvusvahelise dokumentaalfilmi. Jurgen on 2023. aastal MAFFi peapreemia võitnud filmi "Uued kärsad" produtsent.
 

Alis Mäesalu

Alis Mäesalu

Eesti

Alis Mäesalu on vabakutseline filmioperaator ja fotokunstnik, kelle peamine huvi on inimese ja keskkonna vaheline suhe. Saanud hariduse Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafia erialal ning omandanud filmioperaatori magistrikraadi Prantsusmaal Toulouse’is, toob ta oma kunstilise pildikeelega esile eluaspekte, mis teinekord jäävad kõrvalvaatajale märkamatuks. Kuigi ta on filmimaailmas tegutsenud juba ligi 20 aastat kõikvõimalikel ametikohtadel - näiteks valgustaja, režissööri I assistendi või kunstiosakonna koordinaatorina -, on dokumentaal- ja kunstnikufilmid saanud talle kõige südamelähedasemaks. Tosina valminud ja valmimisjärgus dokumentaalfilmi seas on lugusid nimese ja looduse suhetest, kusjuures film “Lumi ja Leenu” (rež. Mirjam Matiisen) jõudis ka MAFFi programmi. 2024. aastal valminud film “Vete piiril” kõneleb aga ühest naisest, kes elab Soomaal looduse rüpes ning kasvatab seal loodusjõudude kiuste Tori hobuseid. 

2021. aastal tegi Alis väikese karjääripöörde ja asus Eesti Kunstiakadeemias õppima arhitektuuri. Ent ka sel erialal on tema fookus inimtekkelise ja loodusliku keskkonna vahekorral ning lähituleviku  ökoloogiliste probleemide lahendamisel.
 

Eva Kübar

Eva Kübar

Eesti

Eva Kübar on dokumentalist, filmiõpetaja ja kultuurikriitik, kelle põhienergia kulub praegu emarollile. Eva on lõpetanud Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) filmirežii erialal ning teinud pärast seda mitmeid dokfilme. Loomingus huvitavad teda kõige rohkem nii inim- kui loomailma piirialad, kus võib täheldada eriskummalisi nähtuseid ning tegutsevad värvikad karakterid. Tema mullu MAFFil linastunud lühidokumentaal „Suled või glamuur”, mis räägib kanapidamise viisidest linnas ning laiemalt inimese ja kodulooma suhtest, tekitas publiku seas tuliseid eetikateemalisi diskussioone. 

Eva juured on Lõuna-Eestis, mis on tema jaoks ka üks inspireerivamaid paiku. Seal on ta filminud mitu dokumentaalprojekti, sealhulgas sel kevadel Tartu 2024 filmikassetis „Metsik Lõuna” linastunud „Hilda Ha. Võrgust väljas”, mis räägib off-grid elu elavast üksikemast. Samas piirkonnas on Eva aastaid jälginud ka polüamoriste ehk inimesi, kellel on korraga mitmeid intiimpartnereid ja juba peagi jõuab vaatajateni täispikk dokumentaalfilm  „Minu kallimad”.

Lisaks sellele töötab Eva filmiprodutsendina, õpetab koolinoortele filmitegemist Tallinnas Kinomaja Filmikoolis ning kirjutab aeg-ajalt kultuurikriitikat.

James Ewen

James Ewen

Norra

James on operaator ja režissöör loodusfilme tootvas ettevõttes Earthmedia Film. Sünnilt loodusesõber, on ta alati soovinud õues millegi loomingulisega tegeleda. Pärast valestarte hõbesepa, helitehniku ja keeleõpetajana, studeeris ta ülikoolis visuaalset antropoloogiat. Aastal 2000 alustas tööd filmitööstuses, mis viis ta enam kui kümneks aastaks elama ja töötama Aafrikasse. James resideerub Norras, aga ametit peab rahvusvaheliselt. Viimased 23 aastat on ta töötanud operaatorina BBC NHU-s, National Geographicu ja Disneynature projektide juures, samuti on ta produtseerinud oma filme. James on spetsialiseerunud arktilistele- ja mägipiirkondadele ning armastab jäädvustada nende kaugete ja kõrvaliste paikade lugusid.

Inga Tartes

Inga Tartes

Eesti

Inga on läbi ja lõhki matemaatik, kelle jaoks matemaatika on keel maailma kirjeldamiseks.  Matemaatika eriklassist Nõos suundus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas rakendusmatemaatikuna. Seejärel töötas ta pikalt IT valdkonnas. Viis aastat tagasi otsustas Inga hakata kirjastama oma abikaasa Urmas Tartese bioloogia- ja loodusfotograafiaalast loomingut ning asutas kirjastuse Lugu ja lumm. Tänaseks on kirjastus teinud koostööd ka teiste Eestimaa loodust tundvate või sellest inspireeritud autoritega. 
Lisaks lapsepõlvesuvedele maakodus on Inga maailma kohta palju juurde õppinud bioloogist abikaasat fotoretkedel saates ning ehtsaid elamusi kogedes.
MAFFil on Inga käinud 5 aastat nii vaataja kui osalejana. 2018. aastal tutvustas ta fotopäeval koos autoritega esimest enda kirjastatud raamatut – fotograafiaõpikut „Loodusfoto lugu ja lumm”. 2020. aasta fotopäeva raames oli Lihula raamatukogus üleval tema maastikumaalide näitus „Loovuse allikad”. Ingat võlub Eestimaa loodus. Mõnikord õnnestub see võlu jäädvustada fotona, mõnikord sünnib sellest aga õlimaal. Igal juhul naudib Inga maalimise protsessi ja ajataju kadumist selle käigus.

Jacek Karczewski

Jacek Karczewski

Poola

Jacek on looduskaitsja ja aktivist, kes on kogu südamest pühendunud loodusele. Hiljuti ilmus tema kolmas raamat "Vaata lindu“ („Zobacz ptaka. Opowieści po drodze"), millele eelnesid „Öökullide öö“ ("Noc sów. Opowieści z lasu") ja „Tema majesteet hani“ ("Jej Wysokość Gęś. Opowieści o ptakach"). Jacekit võib kuulda või näha ka raadios ja televisioonis ning ta on mitmete loodusfilmide ja telesarjade produtsent ja stsenarist. 
Lisaks on ta lindudele pühendatud fondi Jestem na pTAK! kaasasutaja ja kauaaegne president, kes on enamiku fondi väljaannete ja projektide autor ja kunstiline kujundaja. Armunud Eesti loodusesse ja maastikesse, on Jacek juba aastaid ka MAFFi suur sõber.
 

Nima Asgari

Nima Asgari

Iraan

Nima on lõpetanud ülikoolis keskkonna ja loodusvarade eriala ning õppinud filmitegemist Iraani noorte kinoliidus, mis on Iraani üks olulisemaid filmiühendusi. Praegu on ta Wildlife Pictures Institute'i liige ning töötab alates 2007. aastast teaduri ja operaatorina Iraani Gepardi Seltsis, kus keskendub Iraanis ohustatud liikidele nagu näiteks aasia gepard, suurtrapp, pärsia eeslik ja kraetrapp. Nima on neist ohustatud liikidest teinud ka dokumentaalfilme – enamik Nima filme räägibki inimeste ja looduse suhetest ning sellest, kuidas inimtegevus võib viia mitmete liikide väljasuremiseni.
Kokku on tema kontol üle 30 dokumentaalfilmi ja enam kui tosin rahvusvahelist auhinda festivalidelt nagu Jackson Hole Film Festival. Lisaks on Iraani dokumentalistikakogukond valinud ta parimaks režissööriks. Nima tuntuimad filmid on "Pargivaht ja leopard" ja "Kraetrapp", mis on tehtud koostöös ammuse sõbra Fathullah Amiriga. Tandem on MAFFil võitnud Grand Prix, I preemia ja kahel korral parima režissööri auhinna.

Mirjam Matiisen

Mirjam Matiisen

Eesti

Mirjam on dokfilmide režissöör, kes on oma linateostes sageli vaadelnud inimese ja looduse vahelist suhet. Kaks filmi tema varasemast loomingust on jõudnud ka MAFFi programmi. Ülikoolis õppis Mirjam ajakirjandust, hiljem ka filmitegemist Balti Filmi- ja Meediakooli magistrantuuris. Ta on palju aastaid töötanud televisioonis toimetajana, keskendudes peamiselt keskkonna-, teadus- ja sotsiaalteemadele. Lisaks on Mirjam ametis projektikoordinaatorina MTÜs Mondo, kus tema peamine tegevusvaldkond on rändeteemad.
Hetkel lõpetab Mirjam dokfilmi ühest Soomaa rahvuspargi metsasügavuses elavast naisest, kes seal Tori tõugu hobuseid kasvatab.
 

Gerli Nõmm

Gerli Nõmm

Eesti

Gerli on pikaajalise kogemusega telesaadete toimetaja ja kultuuriajakirjanik, kes töötas aastaid Aktuaalse kaamera kultuuriuudiste saatejuhi ja toimetajana. Pärast Balti Filmi- ja Meediakooli lõpetamist dokumentaalfilmi režii alal on tal valminud kaks filmi - täispikk antropoloogiline dokumentaalfilm „Kolm juveeli“ ning Eesti lugu „Camino paradoks“. Mõlemat filmi ühendavad tugevad naiskarakterid, kes on asunud omal erineval viisil spirituaalsele teekonnale. Hetkel töötab Gerli kommunikatsioonivaldkonnas ning täiendab end kliima- ja keskkonnateemadel, et anda oma panus läbi kommunikatsiooni.

Jason Peters

Jason Peters

Ühendkuningriik

Jasonit paelus loodus juba lapsepõlves, mille ta veetis Inglismaal Sussexis asuvas kodutalus. Et Jasonil tekkis varakult sügav austus looduse vastu, mõistis ta peagi ka seda, et loodus on tõsises hädas: sestap asus ta Londoni Ülikoolis bioloogiateadusi õppima. Ta spetsialiseerus zooloogiale, omandas töökogemuse BBC NHU-s Bristolis ning osales seejärel erinevates looduskaitseprojektides üle maailma. Töö viis ta nii Põhja-Vietnami vihmametsadesse kui Lõuna-Aafrika gepardite juurde. Õppinud Kaplinnas loodusfilmide tegemist, töötas ta mõnda aega teadlasena ning asus siis juhtima veebilehte Wildlife-film.com, mis vahendab loodusfilmialaseid uudiseid ja infot ning ühendab kõiki loodusdokumentalistikaga seotud inimesi.

Roman Droux

Roman Droux

Šveits

Roman on dokumentaalfilme tootva Šveitsi stuudio Memox Films produtsent, režissöör ja operaator. Geograafia- ja geoloogiaalase taustaga mees on eri viisidel kokku sidunud filmikunsti ja jutuvestmise ning teinud loodusfilme juba aastaid. Filmistuudio asutajana on ta produtseerinud üle 20 filmi, mis on linastunud kõikjal üle maailma. Tema viimane film "Karu moodi", mis jookseb praegu erinevate riikide telekanalites, osutus väga edukaks ja noppis ohtralt auhindu: New York Greenpoint Film Festival - parim täispikk dokumentaalfilm, New York Film Awards - parim dokumentaalfilmi filmimuusika, German Wildlife Film-Award, FIFAD Les Diablerets - parim dokumentaalfilm jpt. Roman filmib sageli väga kaugetes piirkondades nagu Tadžikistani Pamiirides, karmides Patagoonia mägedes või Alaska metsikus looduses grislikarude keskel. Ta toodab sisu ka regulaarselt Šveitsi rahvusringhäälingule SRF.

Sven Začek

Sven Začek

Eesti

Sven Začek on olnud vabakutseline fotograaf nüüdseks juba 17 aastat. Ta pildistab kõike, kuid eriti huvitavad teda loodus ja maastikud. Selle aja jooksul on ta jõudnud välja anda seitse raamatut, kirjutada sadu artikleid, pidada sadu töötubasid ja esitleda sadu slaidiseansse. Lisaks sellele on ta Eesti loodusfotoajakirja LoFo peatoimetaja ja väljaandja.

Tema väljapaistvamad saavutused:

• Fotolugu händkakkudest, avaldati ajakirjas National Geographic 2012. aastal
• Wild Wonders of Europe fotograaf
• Nikoni saadik alates 2008. aastast
• Nikoni sisulooja aastast 2021

Marina-Evelina Cracana

Marina-Evelina Cracana

Rootsi

Marina-Evelina õppis filmitootmist Edinburghis Scotland Screen Academys. Pärast mitme auhinnatud lühifilmi tegemist hakkas ta koos Oscar Hediniga Stockholmis Film and Tellis tootma dokumentaalfilme. Mõned nende hiljutised filmid on "Maa: Helitu", mille ostsid SVT ja ARTE France ning mis võitis mitmeid rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas MAFFi Grand Prix ja Matera filmifestivali parima dokumentaalfilmi tiitli. "Live Till I Die" valiti sellistele mainekatele filmifestivalidele nagu DOXA, DocEdge ja Home of Films (Hof). Viimase viie aasta jooksul on Marina arendanud filmiprojekte koolitusprogrammides - EURODOC - ja filmifoorumitel - Nordisk Panorama, Baltic Docs, Medimed, When East Meets West ja MIA. Ta on ka mõju- ja õppefilmide levitamise ekspert. Näiteks filmi "Maa: Helitu" linastatakse kõigis EL-i riikides koos säästva toidutootmise teemalise aruteluga The Green Screen Project kaudu.

Madis Reimund

Madis Reimund

Eesti

Madis on looduses kulgeja olnud juba maast madalast. Läbi selle sündis huvi fotograafia vastu, et erinevaid hetki talletada. Loogilise jätkuna viis tee ta edasi Balti Filmi- ja Meediakooli, kus omandas nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi operaatoritöö erialal.

Madise lemmikžanr on dokumentaalfilm, sest seda tehes ei tea kunagi ette, mis materjaliga koju saabud. Ta on teinud dokumentaalfilme nii operaatorina kui režissöörina. Lisaks töötab ta igapäevaselt ka saate “Osoon” operaatorina. Aastal 2018 pärjati teda Eesti filmi- ja teleauhindade galal parima teleoperaatori tiitliga.

Kadri Tüür

Kadri Tüür

Eesti

Kadri tegi Tartu Ülikooli semiootikateaduskonnas magistritöö Eesti looduskirjandusest ning uuris sealsamas kirjutatud doktoritöös looduse kujutamise semiootilisi mehhanisme. Praegu töötab ta teadurina Tallinna Ülikooli juures keskkonnaliikumisi uurivas töörühmas. Lisaks sellele õpetab Kadri TLÜs eesti kirjandust ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias akadeemilist kirjutamist. MAFFi temaatikaga seoses on Kadril ette näidata Katrin Froschi ökokriitilist filmiuurimust esindava magistritöö kaasjuhendamine Eesti Kunstiakadeemias (2018). Kadri elab alaliselt Muhu saarel oma suguvõsa talus, võitleb seal jõudumööda võsaga, kasvatab suvel tomateid ja teeb koduümbruses giidituure.

Carlos Perez

Carlos Pérez

Hispaania

Loodusdokumentaalfilme tootva Hispaania produktsioonifirma 1080 Wildlife produtsent ja režissöör. Ta on palju aastaid töötanud loodustemaatikaga, mis on ta kirg. Produktsioonifirmas töötades on Carlose käe alt jõudnud maailma ekraanidele üle 15 rahvusvahelisest koostööst sündinud linateose. 2016. aastal pälvis Carlos Kolkata rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil parima režissööri auhinna, hiljuti kuulutati tema dokumentaalfilm „The Island of the Hippopotamus“ New Yorgis ja Indias parimaks 2020. aastal Aafrikas filmitud dokumentaalfilmiks. 2017. aastal pälvis Carlos Adenexi auhinna, 2018. aastal Montijo linna tunnustuse elutöö eest dokumentaalfilmide režissöörina ning 2019. aastal Avuelapluma filmiauhinna. Tema lavastatud filmidele on antud üle 120 rahvusvahelise auhinna. Carlos panustab regulaarselt ka mitme TVE saate tootmisse: „Que Animal“, „The Green Beetle“ ja „Here the Earth“.

Piret Eensoo

Piret Eensoo

Eesti

Pireti igapäevane tegevus on seotud inimestega, loodusega ja nende omavahelise lähendamisega. Huvi looduse ja hariduse sidumise vastu on saatnud teda nii koolis kui lasteaias töötades ning ka praegu Keskkonnaametis keskkonnahariduse bürood juhtides. Selle büroo tegevuse juhtmõte on „Hoia, mida armastad!“ ning kogu tegevus toetab nii õpilaste kui täiskasvanute teadmiste, oskuste, väärtuste ja hoiakute nügimist selles suunas, et nad  mõistaksid loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse olulisust ja tarbiksid keskkonnahoidlikult. Tosina Keskkonnaameti tööaasta sisse jääb ka üleriigilise loodusõhtute projekti vedamine, mis võimaldas huvilistel mitmel aastal osa saada silmaringi avardavatest loengutest, loodusfilmiõhtutest ja väliretkedest ning tõi Piretile aasta loodusesõbra aunimetuse Eesti Looduskaitse Seltsilt. Loodus ja selle jäädvustamine on Pireti jaoks olnud seotud alates põhikooli huviringidest ning sarnaste huvidega on kogu pere. Praegugi liigub Piret looduses sageli koos fotokaameraga. Peamiselt oma lemmikpaigas, kodumetsas Järvamaal, kuigi ei ütle ära ka võimalusest kolada mägedes või mere ääres.

Hans Markus Antson

Hans Markus Antson

Eesti

Hansu puhul on tegemist noore loodusfotograafiga, kelle kireks lisaks loodusele on videograafia ja sport. Loodusfotograafiaga on Hans tegelenud viimased kaheksa aastat, peamiselt pakuvad talle huvi metsloomad, suuremad linnud (kanalised ja kakulised) ning maastikud. Loodushuvist tingituna on ta lõpetanud Tartu ülikoolis ökoloogia ja elustiku kaitse õppe, kuid elatist teenib ta praegu peamiselt videovaldkonnas. Hans on kokku puutunud ka televisiooniga, kui töötas paar aastat Kanal 2 videolugude toimetaja ja monteerijana.
Kunagi jalgrattaspordi ja duatloniga tegelenud Hansule meeldib siiani sportlik eluviis ja ta peab oluliseks igapäevast treenimist, samuti meeldib talle väga matkamine. Selle aasta kevadel läbis Hans koos elukaaslasega 400 km jalgsimatka, millest on Youtube’is üleval põhjalikud dokumentaalvideod ehk vlogid. Järgmised pikemad jalgsimatkad on plaanis sügisel ja talvel. Hans on sotsiaalmeedias väga aktiivne: Youtube’is võib leida umbes poolsada vlogi, Instagramis jagab ta lugusid ja postitusi igapäevastest seiklustest. Lisaks loomafotodele on talle oluline jagada kaadritagust elu ja näidata, kuidas sünnivad kaamerasse püütud hetked.

Aistė Žegulytė

Aistė Žegulytė

Leedu

Aistė õppis Vilniuses fotograafiat ja hiljem ka filmikunsti. Magistriõpingute ajal käis ta praktikal Poolas Katowices Krzysztof Kieslowski filmikoolis. Pärast magistriõppe lõpetamist töötas ta Vilniuse Kolledžis õpetajana. Aistė juhendab kinokunsti töötube mitmes koolis tänaseni.

Aistė esimene täispikk dokumentaalfilm „Animus Animalis. Lugu inimestest, loomadest ja asjadest“ valmis 2018. aastal. Film esilinastus prestiižsel Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide festivalil võistlusprogrammis. „Animus Animalis“ on linastunud mitmetel festivalidel üle maailma, seal hulgas Kopenhaageni rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil CPH:DOX Taanis, Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil Kreekas, Hot Docs rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil Kanadas ja Matsalu loodusfilmide festival.

Alates 2018. aastast on Aistė Žegulytė Leedu Filmioperaatorite Liidu liige. Aasta hiljem pälvis ta Leedu Kultuuriministeeriumilt filmi „Animus Animalis“ eest noore looja auhinna. „Animus Animalis“ valiti Leedu parimaks dokumentaalfilmiks aastatel 2019–2020 ning pärjati riikliku Kuldse Kure auhinnaga. 2021. aastal toimunud esimestel Leedu filmiauhindade jagamisel valiti see film parimaks täispikaks dokumentaalfilmiks.

Aistė on olnud ka fotograafiafestivalide žürii liige. Ta on konsultant ning õpetab dokumentaalfilmide lavastamist. 2019. aastast töötab ta uue dokumentaalfilmi „Biodestructors“ kallal.

Pille Maffucci

Pille Maffucci

Eesti

Pille on olnud pühendunud MAFFi fänn juba vähemalt viimased 10 aastat. Teist aastat aitab ta kaasa sellele, et näidata MAFFi filme Narvas. Pille töötab praegu Narvas, eesti keele majas õpetajana. Selle töö oluliseks osaks on ka erinevad Eestit tutvustavad ja maailmapilti avardavad projektid.

Pille on hariduselt saksa filoloog ja eesti keele kui võõrkeele õpetaja ning on töötanud erinevates valdkondades, näiteks olnud kaua aega seotud muuseumipedagoogikaga, samuti ajakirjanduse ja tõlkimisega. Sellisena ta oma kutsumust näebki: olla vahendaja, vajadusel tõlkija: ühest keelest teise, ühest mõtteviisist teise.

Marta Pulk

Marta Pulk

Eesti

Marta on Eesti filmirežissöör, kes uurib oma töös ennekõike inimest – tema suhet maailma, enese ja teistega. Marta filmid on linastunud arvukatel rahvusvahelistel filmifestivalidel nagu Tallinna Pimedate Ööde filmifestival, Zagrebdox, Doc Buenos Aires, Docs Against Gravity, SFF ja BAFICI festivalid. Tema täispikk dokumentaalfilm „Aasta täis draamat“ pärjati 2020. aastal Eesti filmi- ja teleauhindade galal parima dokumentaalfilmi tiitliga. Hetkel ootab esilinastumist tema teine täispikk dokumentaalfilm „Räägi ära“ – üle maailma kokku kogutud anonüümsete häälsõnumite jutustatud portree inimkonnast isolatsioonis.