kolmapäev
23.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
00Karbid - Loodusest vormitud
Karbid on palju enamat kui rannale uhutud aarded – nende lugu ulatub miljonite aastate taha. Film uurib nende päritolu, arengut ja ökoloogilist tähtsust ning avab tähelepanuväärseid lugusid kohastumisest, vastupidavusest ja ellujäämisest Aafrika merekeskkondades. Aafrika meredes elab hämmastavalt mitmekesine limuste maailm – teod, karbid ja teised pehme kehaga olendid. Nende kojad pakuvad kaitset ja varjupaika ning nende kuju, värvid ja mustrid varieeruvad erinevates elukeskkondades. Need õrnad spiraalid ja kaunid vormid on paelunud inimese kujutlusvõimet läbi aegade, inspireerides kunsti, kujundades kultuure, kaunistades rõivaid ning olles kunagi isegi vahetuskauba ja rahana kasutusel.
Režissöör: Barend van der WattAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 12:00 - 12:50
Looduse lastetoad
Film toob vaatajani erilisi ja üllatavaid lugusid loomadest ning uurib meie vahetut ümbrust – aedu ja talusid –, kus paljud mets- ja koduloomad leiavad oma järglaste kasvatamiseks ideaalsed tingimused. Näeme eesli poegimist – haruldast ja liigutavat hetke liigi puhul, kes sõltub suuresti inimese hoolest. Mõned loomad on meie lähedusse tulnud omal valikul, näiteks varblased, kes pesitsevad hoonetes ja saavad kasu meie toiduga varustamisest. Nõgeserohketes paikades tunnevad end hästi liblikad, näiteks admiralid. Väikestest aialindudest kuni majesteetliku valge-toonekureni liiguvad paljud liigid meie lähedal asuvate pesapaikade ja kaugemal laiuvate maastike vahel. Teised hoiavad inimestest eemale ning kasvatavad oma järglasi avatud põldudel ja karjamaadel, näiteks maapinnal pesitsev põldlõoke. Ka Põhja-Euroopa külmas ja karmis kliimas on liigid välja arendanud erakordsed viisid oma järglaste kasvatamiseks. Sellised merelinnud nagu lunnid ajastavad pesitsuse nii, et pojad kooruksid lühikesel soojal perioodil, mil toitu on rohkesti. Teised liigid on kohastunud oma poegi kaitsma paksu karvkattega, näiteks muskuseveise vasikad, kelle kasukas kaitseb neid ka lumetormides. Kõik need strateegiad annavad tunnistust looduse erakordsest kohanemisvõimest.
Režissöör: Jan HaftAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 10:00 - 10:50
Derek vs Derek
Idülliline Inglise maakoht. Intensiivse piimatootmisega tegelev talunik Derek. Ühel päeval hülgab tema naaber, samuti Derek, traditsioonid ja otsustab oma maa loodusele tagasi anda, vallandades sellega pikaajalise tüli. Üks Derek usub intensiivpõllumajandusse ja tööstuslikult toodetud toidu tootmisse, teine loob elusloodusele pelgupaika. Film jälgib kahe Dereki sageli naljakat ja tormilist suhet, kus pinged keevad, metsloomad põgenevad ja maa muutub.
Režissöör: James DawsonAsukoht: Theatre hall (Lihula)
23.09.26 19:00 - 20:28
Festivali avamine
23.09.2026 19:00 - 20:30Asukoht: Teatrisaal
Kolmapäeval toimub Lihula Kultuurikeskuse teatrisaalis 24. Matsalu Loodusfilmide Festivali avamine.
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
neljapäev
24.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
00Metsakaitsja - Lood metsa südamest
Filmi keskmes on Tomasz Onikijuk ehk Dziad Borowy – Białowieża ürgmetsa ja selle traditsioonidega sügavalt seotud mees, kes on võtnud endale omamoodi metsa valvuri ja pärimuse hoidja rolli. Tomasz Onikijuk on elanud loodusega harmoonias juba lapsepõlvest saadik. Tema jaoks on mets kodu. Ürdid, kassid, metsloomad, esivanemate rituaalid ja iga metsalapikese eest võitlemine on tema elu lahutamatud osad. Ta on mees, kes ei karda sõna võtta – ta aitab pagulasi, kaitseb piisoneid ja hunte ning inspireerib sotsiaalmeedias noori loodusesse armuma.
Režissöör: Małgorzata SzyszkaAsukoht: Theatre hall (Lihula)
24.09.26 12:00 - 13:00
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
reede
25.09.2026
9
0010
0011
0012
0013
0014
0015
0016
0017
0018
0019
00Sinilind - Siniraa salajane elu
Blue ja Iris on siniraagude paar, keda seob eluaegne side. Film jutustab nende kirevast ja seiklusrikkast elust ühe pesitsushooaja jooksul, mil nad püüavad üles kasvatada uue põlvkonna. Pesakonna noorim poeg Azur peab ellujäämiseks, kasvamiseks ja täiskasvanuks sirgumiseks üles näitama visadust ning vahel lootma ka õnnele. Siniraag on ainuke nii Eestis kui kogu Euroopas elav siniraaglaste sugukonda kuuluv lind. Tegemist on rändlinnuga, kes talvitub Aafrikas Saharast lõunas. Ta on levinud Euroopas, Lääne-Aasias ja Marokos, kuid tema leviala on kitsenenud ja Eestist on ta haudelinnuna ilmselt taandunud. Kui siniraag oli Eestis tavaline põllumajandusmaastiku lind veel 1960. aastatel, siis viimased pesitsused on teada 2010. aastal Kagu-Eestist. Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide hulka ja kuulub I kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Prantsusmaal, kus käesolev film on üles võetud, pesitseb umbes 1500 paari.
Režissöör: Jérôme GuillaumotAsukoht: Theatre hall (Lihula)
25.09.26 10:00 - 10:52
Väikeses saalis ja peeglisaalis linastuvad filmid on inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega.
