Irjaleena Eriksson

In memoriam Irjaleena Eriksson

27. märts 1940 Turu – 25. veebruar 2025 Helsingi

5. aprillil saadeti Helsingi Hietanieme kabelist viimsele teekonnale Matsalu loodusfilmide festivali pikaaegne sõber Irjaleena Eriksson. Kes ei mäletaks seda väikest toimekat daami, kelle välimus oli viimase detailini lihvitud, alati käes väike digitaalne fotoaparaat. Ta ei jätnud vahele ühtki festivali kuni 2019. aastani.

Irjaleena esitles end sõpradele kui avara looduse ema. Irjaleena käivitas Soome televisioonis ülipopulaarse sarja "Avaraa luonto", mis on mitukümmend aastat hellitanud Soome publikut kvaliteetsete loodusfilmide ja –saadetega.

Pärast pensionile jäämist jätkas Irjaleena aktiivset tegevust loodusfilmidega. Ta tegutses eksperdi ja žüriiliikmena mitmetel rahvusvahelistel loodusfilmide festivalidel, nagu MAFF, aga ka Wildscreen festivalil Bristolis. Ta oli elu lõpuni Soome loodusdokumentaalfilmide tootmise eestkõneleja.

Irjaleena rahvusvaheline haare sai alguse 1957. aastal, kui ta võitis kirjandivõistluse, mille auhinnaks oli kolmekuuline viibimine USAs ja võimalus esindada Soomet New Yorkis Herald Tribune’i korraldatud rahvusvahelisel noortefoorumil. Irjaleena mainis korduvalt, et paljudest tema toonastest kaaslastest said oma riigi juhid või diplomaadid.

Tiit Mesila järelhüüe Irjaleena Erikssonile

Irjaleenale oleme suure tänu võlgu. Ta oli kohal kohe meie esimesel ja pärast seda kõikidel festivalidel kuni 2019. aastani, enamasti žürii liikmena. Eriti tänan teda selle eest, et ta aitas suuresti kaasa meie rahvusvahelistumisele, jagades meiega oma arvukaid kontakte. Nii käisin festivalikorraldust õppimas Helsingborgis, mille direktori Sven Janssoni kutsusin omakorda 3. festivali žüriisse. Tänu Irjaleenale said meie sõpradeks ja mitmekordseteks žüriiliikmeteks Jeffery Boswall ja Derek Kilkenny-Blake Inglismaalt. Samuti David Attenborough abiline ja operaator Nick Upton ning Yossi Weissler Iisraelist. Ka tõi ta meie tutvusringi mitmeid soome loodusfilmi ja -fototegijaid, peale Petteri ja Tiina Saario ning Janne ja Marina Henrikssoni, kes samuti olid meiega juba esimesel festivalil. Ning muidugi meiega ühel, 2003. aastal alustanud Vaasa festivali korraldajad Vesa Heinoneni ja Ilias Missyrise.

Irjaleenat huvitas Eesti ka laiemalt - ta tundis eesti kunsti ja kirjandust, omakorda viis ta mind soome kunsti juurde nii Helsingis kui Retretis. Irajaleena soovil näitasin talle Kumu ehituse algust – suurt auku, mille ta oma väikese aparaadiga üles võttis. Nii käisime ehituspatsil igal aastal kuni ehituse valmimise ja esimese näituseni.

Lisaks kõigele on Irjaleena meie ajaloos kirjas ka kui loodusfotograaf ja fotonäituse autor. 6. festivalil (2008) oli tema näitus "Helsinki kajakad". Üles võetud ikka sama väikese kaameraga, oma korteri aknal.

Irjaleena jääb meie mälestustesse ja on raiutud ka meie kahte festivaliraamatusse.

Aitäh Sulle, Irjaleena Eriksson! Puhka rahus!