Meetaimed ja nende õietolm
23.09.2026 - 30.10.2026
Lihula mõisKäesoleva näitusega toob autor välja õietolmud, mida ta kohtas oma magistritöö käigus mee õietolmuanalüüse tehes. Selleks, et külastaja tunneks ära, millise taimega võib ühe või teise õietolmutaksoni juures tegu olla, on mikroskoobifotode juurde lisatud ka meetaimede pildid. Nii saab näha õisi, millelt mesilased õietolmu koguvad.
Õietolmu määratakse selle järgi, milline on tera väliskest – vaadatakse selle suurust, kuju ja avade arvu. Õietolmu morfoloogia ehk välisehituse põhjal on terasid tihti võimatu täpse liigini määrata, sest paljudel taimedel on see väga sarnane. Kuigi mõnda liiki saab määrata täpselt, koondatakse õietolm uurimisel sageli laiemasse rühma – perekonna, sugukonna või õietolmutüübi alla, lähtudes Hans-Jürgen Beugi rühmitusest (Beug, 2021).
Näitusel on esindatud järgmised õietolmutaksonid: põlduba (Vicia faba), rukkilill (Centaurea cyanus), rebasheinalised (Amaranthaceae), põdrakanep (Epilobium), keerispea (Phacelia tanacetifolia), hariliku kitseherne tüüp (Galega officinalis-tüüp), tatar (Fagopyrum), angervaks (Filipendula), ristõielised (Brassicaceae), ohakas (Circium) ja aasristiku tüüp (Trifolium pratense-tüüp).
Autor tänab südamest Margret Jürisoni Eesti Maaülikoolist, kes oli suureks abiks meetaimede fotode kokkusaamisel ning jäädvustas pildile põldoa ja keerispea taimed. Antud näitust toetab Eesti Maaülikooli õietolmulabor (õietolmude ja nende uurimise suurema huvi korral on seal kontaktisikuks Vivika Väli, e-post: vivika.vali@emu.ee).
