Lugu Roger Coxist, advokaadist, kes algatas murrangulised õigustoimingud Hollandi valitsuse ja naftahiiglase Shelli vastu. Tulemuseks kaks olulist otsust, mis saatsid šokilaineid läbi poliitiliste büroode ja ettevõtete koosolekuruumide kogu maailmas ning viisid rahvusvaheliste kliimajuhtumite laineni. Film jälgib Rogeri teekonda läbi kohtuprotsesside nii kõrg- kui mõõnaperioodidel, kus tema kaaslasteks on loomingulised juristid, aktivistid ja tavakodanikud, kes peavad ettevõetut sajandi olulisimaks juriidiliseks jõukatsumiseks.

"Duty of Care - The Climate Trials" is the inside story of Roger Cox, the lawyer who initiated ground-breaking legal actions against the Dutch government and oil giant Shell. The result: two landmark rulings that sent shockwaves through political offices and corporate boardrooms around the world, and led to a wave of international climate cases. This is a character-driven journey through the highs and lows of his trials, featuring a cast of creative lawyers, activists, and ordinary citizens pursuing what they see as the legal showdown of the century. Their story is set against interviews with world-leading experts on the principles of justice that can be applied to the greatest challenge humanity has ever faced.

Tihased on intelligentsed, kohanemisvõimelised ja mõnikord ka häbematud. Nad on tuntud ja teada linnud. Ükskõik, kas aias, metsas või linnas - kuuleme neid kõikjal oma laulu siristamas. Tundub, et tunneme neid väga hästi ja ei kujuta maailma ilma tihasteta ette. Aga mida me nende lindude kohta tegelikult teame? Suur osa tihaste elust jääb meie eest varjatuks. Kas neil on igapäevaprobleeme, naabrivaidlusi või koguni armukadedusdraamasid? On aeg vaadata lähemalt meie suleliste sõprade ellu, sest pole olemas kahte ühesugust tihast!

Tits are intelligent, adaptable and sometimes cheeky. They are among our best-known and most popular domestic birds. Whether in the garden, in the forest or in the city, they can be found everywhere, chirping their song from the trees. We seem to know them very well – and can’t imagine a world without tits. But what do we really know about these common birds? Much of their life remains hidden from us. Do they have everyday problems, neighborhood disputes and jealousy dramas? It's time we take a closer look at the lives of our feathered friends, because no two tits are alike!

Kui kogu maailmas on paljud looduslikud liigid ohus, siis mõned näitavad enneolematut edenemist. Pesukaru on üks neist. Süütu ja armsa välimuse taga peidab end võrratu ellujääja temperament, mis on võimeline kõigeks, et end toita ja kaitsta. Kõigesööjad, uudishimulikud, intelligentsed ja ülimalt kohanemisvõimelised pesukarud on tõeliselt osavad kõigi nende ees seisvate raskuste ületamisel. Aga kuidas need kavalad olendid nii looduslikus kui ka linnakeskkonnas ellu jäid? Mis teeb nad nii targaks? Ja kuidas nad kogu maailmas nii kiiresti kohanesid? Film jälgib noorte pesukarude pesakonda sünnist täiskasvanuks saamiseni Georgia saarel USA-s. Lähivõtted, subjektiivne kaamera ja veealused kaadrid viivad meid nendele väikestele olenditele võimalikult lähedale, et uurida, kuidas neist on saanud nii hämmastavalt kohanemisvõimelised loomad.

While all over the world many species are under threat, raccoons are experiencing unprecedented expansion. Behind their innocent and cute look, hides an outstanding survivor's temperament, capable of anything to feed and defend themselves. Omnivorous, curious, intelligent, and super-adaptable, raccoons turn out to be really good at overcoming every challenge they are confronted with. But how did these crafty critters manage to survivre in both the wild and urban environment? What make them so smart? And how did they flourish so quickly throughout the world? Over the course of a summer, this film follows a litter of young raccoons from birth to adulthood, on the wild island of Georgia, USA. Close-ups, subjective camera and underwater footage take us as close as possible to these pint-size creatures to reveal how they have become such amazingly adaptable animals.

Sügaval Põhja-Euroopa karmis looduses, Venemaa ja Soome vahel, elab müstiline olend, kes on nii tabamatu, et vähesed on teda lähedalt näinud. Film jälgib pöördelist aastat kolmeaastase emase ahmi Freya elus, kes on saavutanud suguküpsuse ja valmistub emaks saama. See kõrvaline ja karm elupaik on täis hirmuäratavaid rivaale. Kuigi Freya võib olla häbelik, on ta sitke, karmi keskkonnaga kohanenud ja valmis iga tema ees seisva raskusega rinda pistma. Seda kõike selleks, et saavutada oma tähtsaim eesmärk - emana õnnestuda.

Glamourized by Hollywood and villainized by ancestral folklore, the wolverine is both a fabled icon of the Northern Hemisphere and a modern-day superhero. Our heroine, Freya, is a 3-year-old female wolverine – shy and elusive and rarely caught on camera, she inhabits a mysterious and unforgiving world – deep in the rugged wilderness of Scandinavia. Freya thrives in this remote and remorseless habitat. Wolverines have true grit and an iron-clad attitude; never be daunted, never back down. The tougher the going, the tougher she gets. As we journey through a tumultuous year in her life, Freya’s story unfolds in a visual feast. Set against the ever-changing backdrop of her compelling environment, her narrative is a chronological rollercoaster of events, often motivated food, always driven by the visual march of the seasons. Each seasonal transition brings with it a new set of challenges, opportunities and milestones which she must face head on. This battle isn’t just for her, but the survival of her species.

Elevandid ja termiidid loovad koos veesilmasid. See on lugu Aafrika suurima ja väikseima ning nende toel eksisteeriva mitmekesise elustiku ainulaadsetest suhetest. Lugu hooajalisest Aafrika veesilmast Lõuna-Keenias - erakordsest vastastikuse sõltuvuse võrgustikust ja eluringist. Seda kõike elevandi varbaküüne kõrgusel elavate loomade vaatenurgast. See on intrigeeriv lugu nende võitlusest ellujäämise ja perede kasvatamise nimel, enne kui nende maailm tolmuks muutub.

Together, elephants and termites create waterholes. This is the remarkable story of the relationship between Africa’s largest and smallest and the unique biodiversity that they support. It is the story of a seasonal African waterhole in southern Kenya - an extraordinary web of interdependency and the circle of life as never seen before. All from the perspective of a cast of animal characters that live at elephant toe-nail height. It is the intriguing story of their struggle to survive and raise families before their world turns to dust.

Silvi on veel üks viimastest eestlastest, kes enda tarbeks oma kodutalus kahte piimalehma peab ja neid igapäevaselt käsitsi lüpsab. Kuid ka Silvi ei näe lehmapidamisel pikka tulevikku ja kavatseb oma armsatest loomadest loobuda.

Silvi is one of the last Estonians to keep two cows in her home farm for her own use. Unfortunately Silvi sees no future in keeping the cows, so the time has come to send her two beloved animals away.

Vene geofüüsik Sergei Zimov ja tema poeg Nikita koguvad kellegi abi otsimata ja kelleltki luba küsimata kokku kõik suured metsalised, keda vähegi kätte saavad ja toimetavad nad olematu eelarvega Siberi kõige kaugemasse nurka. Nad nimetavad oma projekti Pleistotseeni pargiks. Eesmärk - taastada jääaja mammutistepi ökosüsteem ja vältida katastroofilist tagasisideahelat, mis viib kiire globaalse soojenemiseni. Sergei teab - viisteist aastat tagasi avaldas ta ajakirjas Science uurimuse, kus ta näitas, et külmunud arktilised mullad sisaldavad kaks korda rohkem süsinikku kui maa atmosfäär. Need mullad hakkavad nüüd sulama. Kas kaks Venemaa teadlast suudavad globaalse keskkonnakatastroofi halvima stsenaariumi ära hoida ja inimkonna suhted loodusmaailmaga ümber kujundada?

Seeking no one’s help and asking nobody’s permission, Russian geophysicist Sergey Zimov and his son Nikita are gathering any large wooly beast they can get their hands on, and transporting them, by whatever low budget means they can contrive, to the most remote corner of Siberia. They call their project Pleistocene Park. The goal: restore the Ice Age “mammoth steppe” ecosystem and avoid a catastrophic feedback loop leading to runaway global warming. Sergey would know: fifteen years ago he published in the journal Science showing that frozen arctic soils contain twice as much carbon as the earth’s atmosphere. These soils are now starting to melt. Can two Russian scientists stave off a worst case scenario of global environmental catastrophe and reshape humanity’s relationship with the natural world?

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb looduse rütmis.

Vello moved to the farthest swamp island of Emajõe-Suursoo 30 years ago. He left his previous labor life and the city to live in harmony with the mother of nature. There is still such a nature in Emajõe-Suursoo that is vanishing from the rest of the world. The vast delta allows the species to live on its own, without much human intervention, even though man has been seeking refuge and food supplements in the swamp for thousands of years. Vello makes a living from beekeeping and hunting, his life flows in the rhythm of nature.

Nad on ühed meie kõige tõhusamad tolmeldajad. Elavad heledates puumajakestes, toodavad mett ja vaha. Töökad, kasulikud ja tihedalt seotud inimeste vajadustega. Kuidas aga mesilased looduses elavad? Ja miks nad meie metsadest kadusid? See film portreteerib meemesilaste elu metsas ja näitab nende putukate olulist rolli looduses.

They’re some of our most effective pollinators. Living in bright wooden huts, producing honey and wax. Busy, beneficial and closely tied to human needs. But how do bees live in the wild? And why did they disappear from our forests? This film portrays the wild life of the honey bee in our forests and it shows the important role of this creature in nature.

Rootsi on muutnud enam kui 90% põlismetsadest ja põlisloodusest puuistandusteks ning nüüd jätkub kaitseta vanade metsade viimaste puistute raie. Kuidas kasutada metsa ilma seda hävitamata?

Sweden has transformed more than 90% of its primeval forests and wilderness into tree plantations, and now the felling of the last stands of unprotected old-growth forests continues. How can we use the forest without consuming it?

Madagaskari edelaosas asuv Mahafaly platoo on äärmiselt kuiv paik. Seal sajab vihma vaid paar korda aastas. Nendes väga rasketes elutingimustes leidsid väikese Ampotaka küla elanikud vee kogumiseks ainulaadse lahenduse.

In the southwest of Madagascar, the Mahafaly plateau is an extremely arid land. Here, the rains fall only a few times a year. In these very difficult living conditions, the inhabitants of the small village of Ampotaka found a unique solution to store water.

Kohad muutuvad pidevalt. Need on vaheldumisi pesad, varjualused, tehased, kodud. Selles inimese kätega ehitatud ja mahajäetud keskkonnas kuuleme nüüd lindude laulu.

Places evolve endlessly. They are alternatively lairs, shelters, factories or homes. In this man-made environment, abandoned and left on its own, from now on one can hear birds whistling.

“Krantsi elu” jutustab ehedaid ja intiimseid lugusid kodututest koertest. Filmis kombineeritakse dokumentaalmaterjali animatsiooni ja jutustaja häälega ning põimitakse tõsielu, fiktsioon ja animatsioon, et anda filmi vaikivatele kangelastele hääl. Inspiratsioon pärineb iidsetest India, Vene ja Briti lugudest. Seitse steeni/saatust sulanduvad üheks elulooks – näeme koerte võitlust ellujäämise nimel sünnist kuni uue sünnini.

“Life of a mutt” tells true, intimate and authentic stories from the perspective of stray dogs. Combining documentary material with hand drawn animation and voice over, we are crossing between genres and forms of documentary, fiction and animation, giving our silent heroes a voice. The inspiration comes from ancient Indian, Russian, and British stories. Combining seven destinies/scenes in one life story- from birth to a birth again, we witness their dignifying fight for survival.

Hääl kaugest tulevikust jutustab kadunud linnast, Veneetsiast, mis kunagi oli üks kuulsamaid maailmas. Legendide, rituaalide ja kuulujuttude vahel kirjeldab jutustaja paatide keskselt kulgevat igapäevaelu, mis on kohati müütiline, kohati dramaatiline, kohati poeetiline, tuues välja tema sügava suhte linna ümbritseva laguuni, selle vete, mudaste saarte ja loomadega, kes seal elavad. Kas see linn üldse eksisteeris? Kas see on endiselt asustatud või sellest on saanud turismipark? Kas see linn elas üle katkud ja pidas üleujutustele vastu või jäi vee alla? Kas selle elanikel on õnnestunud leida uus koos elamise viis? Selguseta lugu ainulaadsest ja haprast linnast, mis aeglselt kaob, lämbumas turismist ja ohustatud kliimamuutustest.

A voice from a distant future tells of a vanished city that was once among the most famous in the world, Venice. Amidst legends, rituals and hearsay, the narrator describes its daily life made of boats and its profound relationship with the lagoon surrounding it. Did that city ever exist? Was it ever inhabited, or it was a tourist park? Did it survive the floods and the plagues? Have its inhabitants managed to find a new way of living together? The result is an indefinite tale of a unique and fragile city that is slowly disappearing, suffocated by tourism and threatened by climate change that is putting its survival at risk.

Aasia kraetrapp (Chlamydotis macqueeni) on Pärsia lahe äärsete maade jahimeeste ja pistrikujahi harrastajate seas üks lemmiklinde. Kahjuks on viimastel aastakümnetel kraetrappide küttimine ja elusalt püüdmine põhjustanud selle populatsiooni drastilise vähenemise, mille tulemusena peetakse lindu nüüd Iraanis ja kogu maailmas üheks haavatavamaks ja ohustatumaks liigiks.

Houbara or Bustard (Chlamydotis macqueni) is one of the favorite birds among hunters and falconers in the Persian Gulf countries. Unfortunately in the last decades, bustard’s hunting and catching alive have caused a drastic reduction in its population and as a result, it is now considered one of the most vulnerable and endangered species in Iran and all over the world.

Holland ja vesi on lahutamatult läbi põimunud. Veskid, pumbajaamad, poldrid ja tammid on kuulsad turistimagnetid. Holland asub lummaval kraavide, kanalite, tiikide, basseinide, järvede ja jõgede maastikul. Koguni 16% riigist hõlmab magevesi ja kolmandik maismaast asub allpool merepinda. Aga... mida me teame riigi magevee-elanike vee-elust? Käesolevas filmis näeme tegelasi, kes on meie igapäevaelus varjatud, sest nad elavad vee all. Vee-elanike keerukus, ilu ja leidlikkus on paeluv. Liikide, suuruste, käitumise, värvide ja kujude mitmekesisus on tohutu. Võiks ju arvata, et see maailm eksisteerib vaid korallriffidel. Aga leia üks põllukraav ja pista oma pea vee alla.

The Netherlands and water, a country and an elemental force inextricably interwoven. The mills, pumping stations, polders and dykes are famous and magnets for tourists. The country is surrounded by water in a captivating landscape of ditches, canals, ponds, pools, lakes and rivers. As much as 16% of the country is fresh water and a third of the land lies below sea level. But... what do we actually know about the aquatic lives of the fresh water residents? In this blue chip film, we see protagonists that are hidden from us in our daily lives, because they live under water. The complexity, beauty and ingenuity of those below the water surface is fascinating. The diversity of species, sizes, behaviour, colours and shapes is enormous. This is a world that you think only exists on coral reefs, until you find a farm ditch and put your head underwater.

Linnud asustavad linna. Inimesed taasavastavad oma loomalikud instinktid. Nad näitavad, kuidas suletus võib olla vabaduse mõõdupuuks.

Birds colonise an urban neighbourhood. People rediscover vital animal instincts. Together they show how confinement might be the ultimate measure of freedom.

2020. aasta märtsis, koroonaviiruse kriisi alguses, kolib kolmelapseline pere mägisesse maakohta. Internetis surfates leiavad lapsed video Aasia toiduturust, kus näidatakse tükeldatud madusid, rotte ja muid metsloomi. Nad on šokeeritud, nähes puure täis tapmisele määratud kasse ja koeri. Mõtiskledes inimeste ja loomade vaheliste suhete üle, jõuavad nad otsusele adopteerida kanad ja pidada neid nagu naabrid. Need kanad näevad haledad välja, teistsugused kui naabrite kanad ja lapsed tahavad teada, miks. Neid huvitab, miks inimesed kohtlevad loomi nii julmalt. Lapsed saavad nõu kogenud kasvatajatelt ja õpivad päev-päevalt oma kanade eest hoolitsema. Kodu- ja tööstusloomade erinevuste üle arutledes avastavad amatöörkanakasvatajad, et on poliitikuid, kes tahavad puurikanade pidamise keelustada. Puurikanade kasvatamine keelatakse Tšehhi Vabariigis alates 2027. aastast.

The filming started in March 2020, at the onset of the coronavirus crisis, when the family with three children took refuge in the mountainous countryside. While surfing the internet, the children found a video from an Asian food market. The camera wanders through the marketplace showing dissected snakes, rats and other wild animals. They were shocked to see overcrowded cages full of cats and dogs destined for slaughter. Reflections on the relationship between humans and animals lead them to the decision to adopt chickens and keep them as their local neighbours do. These chickens are pitiful; they look different from the hens in the neighbours' garden, and the children want to find out why. They want to know why people treat animals so ruthlessly. Day after day, the children learn to take care of their chickens. They get advice from experienced breeders. As they reflect on the differences between domestic and industrial livestock, the amateur chicken breeders discover that there are politicians proposing a ban on caged hen breeding in the Czech Republic.

Pantanal tähendab portugali keeles lihtsalt sood. Lihtne nimi, kuid see on Lõuna-Ameerika südames asuv maailma suurim sooala. See miljon aastat vana maastik on risti-rästi täis jõgesid, järvi ja üleujutatud tasandikke. Noa laev jaaguaridele, hiidsaarmatele, hüatsint-siniaaradele, suurtele sipelgaõgijatele ja paljudele teistele tuntud ja salapärastele loomadele ja taimedele. 70ndatel olid hiidsaarmad väljasuremise äärel. Kuid ulatuslikud kaitsemeetmed tõid nad tagasi. Nii võib nüüd jõgedes näha suuri hiidsaarmate perekondi jahti pidamas. 1950ndatel tehti igal aastal 8 miljonit kaimanit kingadeks ja käekottideks. Täna saab neid näha igal pool. Maailma suurimad papagoid olid peaaegu kadunud. Nüüd elab 90 protsenti kõigist maailma hüatsint-siniaaradest Pantanalis. Koos nendega üle 400 linnuliigi. Ajast, mil jaaguaride küttimine keelustati, on looduse kuningad ise kõikjal jahti pidamas.

Pantanal is Brazilian and means just swamp. Simple the name but the largest swamp area on earth in the heart of South America! This million years old landscape is criss-crossed by rivers, lakes and flooded plains. A Noah's Ark for jaguars, giant otters, hyacinth macaws, anteaters and many other well-known and mysterious animals and plants. They were brought to the brink of extinction by the 1970s. But extensive protective measures brought them back. So today large families of giant otters can be seen chasing through the rivers. Caimans were once killed for their skin by the millions. Today they can be seen everywhere. The world's largest parrots had almost disappeared. Today, 90 percent of all hyacinth macaws in the world live in the Pantanal. With them over 400 other bird species. Ever since jaguar hunting was banned, the kings of the wild have been hunting everywhere again.

Jõehobu on tavaliselt vee all või pimeduse varjus peidus, mistõttu on ta salapärane ja sageli valesti mõistetud loom. Tutvume esmakordselt selle planeedi ühe suurima maismaaimetajaga lähemalt ja jälgime Aafrikas, Luangwa orus, ühe karismaatilise jõehobu elu sünnist alates. Tema lugu kestab kolmkümmend viis aastat – alates väikesest haavatavast jõehobuvasikast, kes üritab leida oma kohta hiiglaste seas, kuni selleni, kuidas ta elab üle julmad saatuselöögid, mida loodus talle jagab; kuidas ta ema kaotab ja sünnipaigast välja tõrjutakse kuni kõige karmima põua ja ohustavate kiskjateni. Ent tasapisi õpib ta Luangwa orus iidseid ellujäämise teid astuma, temast kasvab tugevam ja enesekindlam isasloom ning ta asub sõjateele. Kaks aastakümmet hiljem on jõehobu lõpuks valmis tähtsaimaks lahinguks - see teeb temast kuninga.

An old, battle-scarred hippo bull was once a giant king amongst the largest concentration of hippos on this planet. Normally hidden under water or concealed in the cover of darkness, the hippo is an animal cloaked in mystery and largely misunderstood. For the first time ever, we get to know the true character of one of the planet’s largest land mammals, as we reveal the life story of a charismatic hippo bull in Africa’s Luangwa Valley, starting from the day he was born. His story spans thirty-five years - from being a small, vulnerable hippo calf trying to find his place in a world amongst giants, to how he survived the cruel blows nature handed out to him. From losing his mother, and being ousted from his natal pod, to facing the harshest of droughts, and being threatened by predators. But as he learnt to walk the ancient pathways of survival in the Luangwa Valley, he grew into a stronger, more confident bull and was headed for a path of war. Two decades later, he was finally ready for the ultimate battle - that made him King.

Kaljumäestik on suuruselt teine mäeahelik maailmas - 4800 kilomeetrit pikk, ulatudes Ameerika edelaosast kuni Kanada Arktikani. Rahvastiku pidev kasv avaldab loodusele järjest suuremat survet, muutes Kaljumäestiku üheks viimaseks varjupaigaks Põhja-Ameerika kõige ikoonilisematele liikidele, sealhulgas lumelammastele, kanada kurgedele, grislikarudele ja ameerika piisonitele. Selles filmis tutvume Kaljumäestiku tohutu mitmekesisusega erinevate loomaperede pilgu läbi. Varakevadest hilissuveni jälgime värskeid emasid oma poegi kasvatamas. Näeme nende võitlust ellujäämise nimel maailma ühes kõige väljakutseid pakkuvamas elupaigas, kus tuleb silmitsi seista kiskjatega, loodusjõududega ja mõnikord isegi üksteisega.

The Rocky Mountains are the second largest mountain range on Earth - 4,800 kilometers in length from the American Southwest to the Canadian Arctic. An ever-expanding population is placing increased pressure on wilderness, making the Rockies one of the last refuges for North America’s most iconic species, including Rocky mountain bighorn sheep, Greater sandhill cranes, grizzly bears and American bison. In this film we introduce the vast diversity of the Rockies through the eyes of our animal families. From early spring to late summer we follow our new mothers through the early days of raising a family. With every step our youngsters take there are lessons to learn, lessons that will determine their survival as adults.

See dokumentaalfilm viib meid koos prantsuse fotograaf Laurent Baheux'ga Aafrika looduse südamesse, kolme põneva suure kassi jälile. Lõvi, savanni kuningas, ühtaegu võimas, majesteetlik ja haavatav. Graatsiline gepard, nii kiire, kuid nii habras. Leopard, vaikne ja kummituslik kiskja. Ümberringi õrn ja ohustatud loodus. Laurent on valmis jäädvustama seda, mida loodus talle pakub, ta ei oota midagi erilist. Suhetes loomadega on ta alati alandlik. Ta püüab hetke ilu, valguse mängu, stseenide harmooniat.

This documentary immerses us alongside French photographer Laurent Baheux, in the heart of the African bush, chasing three fascinating felines. The lion, king of the savannah, powerful, majestic and vulnerable at the same time. The graceful cheetah, so quick but so fragile. The leopard, a silent and ghostly predator. All around, a delicate and threatened nature. Laurent is ready to seize what it has to offer him, he expects nothing in particular, always humble in his relationship with animals. He captures the beauty of the moment, the play of lights, the harmony of the scenes.

Mis on ühist maailma vaadatuimal megasündmusel ja ühel kaugel põlisrahvaste kogukonnal? Borneo unustatud põlisrahvaste hõimu laastab halastamatu metsaraieettevõte. Otsustanud välja uurida, kes nende esivanemate metsa laastab ja kuhu see puit läheb, võtavad kolm hõimu liiget asja käsile ning järgnevad neilt varastatud puidule. Algab otsirännak, mis viib nad Tokyosse, otse olümpiakeskusesse.

What does the world’s most watched mega-event and a remote indigenous community have in common? A forgotten indigenous tribe in Borneo is devastated by a merciless logging company. Determined to find the source of the forces ravaging their ancestral forest, three tribesmen take matters into their own hands and follow their stolen wood. This sets in motion a quest which will take them to Tokyo, and the heart of the Olympic phenomenon.

Film räägib sellest, kuidas Nõukogude Liidu juhid tegid Lõuna-Ukrainas Musta mere ääres Sasyki suudmes veidraid niisutuskatseid. See tekitas aeglaselt kulgeva ökokatastroofi, mis jätkub tänapäevalgi. Sasykist on saanud nullpunkt võitluses ökoaktivistide ja salaküttide, bürokraatide ja korrumpeerunud ametnike vahel.

This documentary tells the story of how Soviet leaders performed bizarre irrigation experiments on Sasyk Estuary at the Black Sea in Southern Ukraine. This created a slow moving eco disaster which continues today. Sasyk has become ground zero for a battle between eco activists vs. poachers, bureaucrats and corrupt officials.

21. sajandi alguses hakkas väike rühm inimesi avalikult tuumaenergiat propageerima. Nemad usuvad, et tuumaenergia on kiireim viis kliimamuutuste vastu võitlemiseks. See on lugu nende liikumisest ja vastuolulistest tuumaenergia perspektiividest.

At the start of the 21st century, a small group of people began to publicly advocate for nuclear energy. They believe that nuclear energy is the fastest way to combat climate change. This is the story of their movement and their controversial perspectives on nuclear power.

Ameerika Ühendriikides purustavad termomeetrinäidud soojarekordeid. Möödunud suvel ulatus California mõnes piirkonnas temperatuur peaaegu 60 kraadini. Vihma enam ei saja, vett on vähe ja kogu riigi lääneosa laastavad iga-aastased tulekahjud. Kuid vaatamata sellele elavad paljud ameeriklased edasi nii, nagu midagi ei juhtuks. Ühe küsitluse kohaselt ei usu 56% vabariiklastest globaalsesse soojenemisse. Jutt kliimamuutustest lõhestab riiki sügavalt. Ja nagu ikka, maksavad kõige kõrgemat hinda vaesed.

In the United States, temperatures are breaking all records. Last summer in California, temperatures reached almost 60° in some areas. The rain no longer falls, water is scarce and fires ravage the entire west of the state every year. But despite this, many Americans continue living as if nothing is happening. According to one poll, 56% of Republican voters do not believe in global warming and talk of climate change deeply divides the country. And, as always, the poor pay the highest price.

Mis tegelikult meie taldrikutel on? Veiselihaks märgitud hobuseliha. Mesi lahjendatud odavate suhkrusiirupitega. Võltsitud ekstra neitsioliiviõli. Toidukuritegevus on mitme miljardi dollari suurune tööstusharu, mis mõjutab kõike, alates kõige odavamast kuni kõige kallima koostisosani. Arvatakse, et 10% sellest, mida me sööme, on võltsitud. Toidupettused kasvavad plahvatuslikult ja see on murettekitav trend. Selles filmis jälgime toidupettusi uurivaid töörühmi ja saame teada, kui vähe me teame sellest, mida me sööme. See väga teistmoodi kulinaarne teekond viib meid Itaalia oliivisaludest Prantsusmaa kalaturgudele ja Poola tapamajadesse.

Horse-meat labelled as beef. Honey diluted with cheap sugar syrups. Counterfeit extra-virgin olive oil. Food crime is a multi-billion dollar industry affecting everything from the cheapest to most expensive ingredient. 10% of what we eat is thought to be adulterated. “What we know for sure is that food fraud is growing exponentially and it’s more and more worrying,” states one consumer advocate. In this investigation, we follow the food fraud brigades and reveal how little we know about what we’re eating. From the olive groves of Italy to the fish markets of France and the abattoirs of Poland, this film takes you on a culinary journey of a very different kind. A global investigation into the counterfeit food industry.

Kogu Aafrikas töötavad lobistid, filantroobid ja ärimehed selle nimel, et avada manner GMO-toidule. Nad väidavad, et GMOd võivad pakkuda imelist lahendust kahele Aafrika suurimale probleemile - näljahädale ja malaariale. Peamine promootor on Bill Gates, ajaloo võimsaima heategevusfondi juht. See film paljastab, kuidas Gatesi fondist sai kontinendil käimasolevate geenikatsete peamine rahastaja ning uurib nende tegevuse võimalikke tagajärgi.

Across Africa, lobbyists, philanthropists and businessmen are working to open up the continent to GMO food. They argue that GMOs can provide a miracle solution to two of Africa’s biggest problems: famine and malaria. The main promoters is Bill Gates, now the head of the most powerful philanthropic foundation in history. This film reveals how the Gates Foundation became the main funder of genetic experiments underway on the continent and investigates the possible repercussions of their actions.

"Matas" näeme Brasiilia idarannikul asuva Bahia osariigi lõunapoolseima osa maastikku, mis on lühikese ajaga drastiliselt muutunud. Kunagi oli mets looma- ja taimestiku poolest sama rikas kui Amazonas, nüüdseks on järel vaid üks liik - eukalüpt. Põlisrahvas tunnetab inimese loodud muutust nii kehas kui hinges. Koos piirkonna väiketalunikega võitlevad nad selle eest, et säilitada ja kaitsta maad, millel nad elavad. Film kujutab bioloogilise mitmekesisuse kriisi seestpoolt ja annab ülevaate sellest, mis juhtub loodusega ja sellega koos elavate inimestega, kui ettevõtted raiuvad põlismetsa äritegevuse eesmärgil.

Towards the expansion of the eucalyptus plantations, a farmer and an indigenous leader stand as resistance and reveal the impact of monoculture on the environment and traditional ways of life. The enemy can also be green.

Filmitegija Julia Barnes uurib peavoolu-keskkonnaliikumise fookuse muutumist, alates selle algsest huvist loodust kaitsta ja lõpetades tänase suundumusega edendada mittejätkusuutlikku eluviisi. Kas päike, tuul, hüdroenergia, biomass või roheline tarbimine päästavad planeedi? Meie aja kõige pakilisemate probleemidega tegelemine nõuab, et vaataksime tavapärastest tehnoloogilistest lahendustest kaugemale ja esitaksime sügavamaid küsimusi selle kohta, mida on vaja muuta.

"Bright Green Lies" investigates the change in focus of the mainstream environmental movement, from its original concern with protecting nature, to its current obsession with powering an unsustainable way of life. The film exposes the lies behind the notion that solar, wind, hydro, biomass, or green consumerism will save the planet. Tackling the most pressing issues of our time will require us to look beyond the mainstream technological solutions and ask deeper questions about what needs to change.

Põhja-Venemaal, polaarjoone taga, ümbritsetuna veest, kividest ja liivast, elab oma traditsioonilistes majades veel paarkümmend inimest. Neid toidab loodus, peamiselt Valge meri. Need elutähtsast infrastruktuurist ära lõigatud ja piirkondliku valitsuse poolt peaaegu unustatud inimesed, peavad toime tulema oma igapäevaste raskustega ja elama kooskõlas toorete loodusjõududega. Näib, et need külakesed, nagu ka paljude teiste külakeste saatus Venemaal, liiguvad aeglase, kuid vältimatu väljasuremise teed.

Beyond the polar circle in Northern Russia, a few dozen people still live in their traditional houses surrounded by water, stone and sand. Nature provides for them, mainly the White sea. Cut off from vital infrastructure, almost forgotten by regional governance, these people have to cope with their everyday struggle and live in accordance with the raw forces of nature. Their hamlets seem to head toward the fate of so many other villages all over Russia: a slow but inevitable extinction.

Prantsusmaal, nagu ka teistes maailma riikides, võistleb käputäis ornitolooge, amatööre ja professionaale selle nimel, kes näeb kõige rohkem erinevaid linnuliike. Neid inimesi kutsutakse bongariteks. See film pakub võimalust jälgida mõnda neist, eriti Ouessanti saarel (Bretagne'i poolsaare loodetipu lähedal), kus toimub võistluse iga-aastane tippsündmus, aga ka nende igapäevaelus. Kui mõned on pensionil või neil on nende ainulaadse kirega kokkusobiv amet, siis teised peavad žongleerima pereelu, töö ja linnakeskkonna vahel.

In France, as in other countries around the world, a handful of ornithologists, amateurs and professionals alike, compete for whoever sees the most different species of birds. They are called twitchers. This film offers to follow the course of some of them, in particular on the island of Ouessant in Finistère (French Brittany), the annual climax of the competition, but also in their everyday life. While some are retired or have an occupation easily compatible with their singular passion, others must juggle a family life, a job, an urban environment.

Marghazari loomaaed Islamabadis on koht, kus Kaavan, keda tituleeritakse maailma üksildaseimaks elevandiks, on elanud üle kolme aastakümne. Paljud neist aastatest on veedetud aheldatuna ja üksi pärast seda, kui tema partner 2012. aastal suri. Väga sotsiaalsetele olenditele, nagu elevant, võib partneri surm põhjustada kroonilist leina ja üksindust. Isolatsioon ja tüdimus on põhjustanud selle, et suurel uhkel loomal on ahelatest, ülekaalulisusest ja psühhoosist püsivad armid. Sotsiaalmeedias levivad fotod ja pildid üksidase Kaavani raskest olukorrast. Neid märkab ka lauljanna Cher, kes on ise püüdnud Los Angelese loomaaias üht elevanti vabastada. Kõhklemata kasutab ta oma kuulsuse positsiooni ning ühendab inimesi ja heategevusorganisatsioone, et lõpetada Kaavani raske olukord ja ta vabadusse aidata.

Marghazar Zoo in Islamabad is where Kaavan, dubbed the world’s loneliest elephant, has lived for over three decades. Many of these years have been spent chained and alone since his partner died in 2012. For highly social creatures such as elephant, the death of a partner can induce chronic grief and loneliness. This has left the great, proud creature with permanent scars from his chains, obesity and psychosis brought on by isolation and boredom. Kaavan’s ordeal is picked up on social media with videos and pictures of his lonely incarceration spreading. It comes to the attention of Rock superstar Cher, who herself has been trying to free an elephant in Los Angeles Zoo. Without hesitation, she pulls celebrity strings and connects people and charities to end Kaavan’s plight and set him free.

Austraalia pelikanid on kummalised linnud. Mitte ainult välimuse, vaid eelkõige ebatavalise eluviisi poolest. Enamasti elavad nad rannikualadel üsna rahulikult, kuid kui sisemaa kõrb iga 5, 10 või isegi 20 aasta tagant üle ujutab, lendavad kümned tuhanded sinna sigima. See film jälgib austraalia pelikane nende teekonnal Outbacki pesitsusaladele ja näitab väljakutseid, millega nad pesitsushooajal silmitsi seisavad. Näeme elupaika, mida üldiselt peetakse ebasõbralikuks kõrbeks, kuid mis mängib veelindude jaoks olulist rolli.

Australian pelicans are strange birds. Not only because of their appearance, but above all because of their unusual way of life. Most of the time they live quite peacefully in the coastal regions, but when the inland desert is flooded every 5, 10 or even 20 years, tens of thousands fly there to breed. This film follows the Australian pelicans on their journey to their breeding grounds in the Outback and shows the challenges they face during the breeding season. It reveals a habitat that is generally considered an inhospitable desert yet plays a major role for the waterbirds.

"Ood loodusele" on visuaalselt kaunis teekond läbi Saksamaa looduse, lõunapoolsetest mägedest ja alpikarjamaadest kuni Põhjamere ja Läänemere ranniku ja sügavusteni. Filmirännak läbi auravate metsade ja sädelevate rabade, üle õitsvate nõmmede ning läbi külasid ja linnu ümbritseva värvika kultuurimaastiku. Film näitab erinevaid elupaiku nende kõige kaunimast küljest, tutvustab nii tuntud kui ka tundmatuid liike ning kirjeldab nende sõltuvust vastavast elupaigast. "Ood loodusele" juhib tähelepanu ka looduskaitse probleemidele ja kirjeldab kriitiliselt meie ukseesise keskkonna hetkeseisu. Film näitab lummavaid ja üllatavaid vaateid Saksamaa loodusest ning tõdeb, et pole veel hilja meie loodusmaailma hoida ja taastada.

"Ode to Nature" is a visually stunning journey through the nature of Germany, from the mountains and alpine pastures in the south to the coasts and the depths of the North and Baltic Seas. In between is a cinematic foray through steaming forests and shimmering moors, over rose-blossoming heaths and through the colorful cultural landscape surrounding villages and towns. The film shows these habitats from their most beautiful side, introduces well-known as well as unknown species and describes their dependence on the respective habitat. The film also reveals conservation problems and critically describes the current state of the environment on our doorstep. "Ode to Nature" leaves the viewer with enchanting and surprising views of our own environment and with the realization that it is not too late to preserve and restore our natural world.

Maastikuarhitekt Louis De Jaeger näitab, kuidas toidusalud võivad päästa maa lämbumisest, elustada kogukondi, muuta põllumajanduse jätkusuutlikuks, pöörata tagasi globaalse soojenemise ja toota jätkuvalt ohtralt toitu. See film viib meid reisile toidusalu pioneeride salaaedadesse. Linnadžunglitest kuni tervendusprojektideni psühhiaatriaasutustes. Loodus näib olevat inimeste tekitatud sotsiaalsete-, psühholoogiliste- ja ökoloogiliste armide parim ravija. Kui anname looduse vastupanuvõimele võimaluse, saame üheskoos luua uue Eedeni. Tegelikult on tükid sellest uuest paradiisist juba näha.

In this documentary, landscape architect Louis De Jaeger outlines how food forests can save the earth from suffocation, resuscitate communities, make agriculture sustainable, reverse global warming and still produce an abundance of food. This film takes you on a trip through the secret gardens of food forest pioneers. From urban jungles to healing projects in psychiatric institutions. Because nature appears to be the best healer for the social, psychological and ecological scars that people have caused. If we give nature's resilience a chance, together we can create a new Eden. In fact, pieces of this new paradise are already visible.

Film räägib liikumisest, mille eesmärk on eemaldada kõik kodukassid Uus-Meremaa ainulaadsest ökosüsteemist, et kaitsta ohustatud endeemilisi liike, sealhulgas paljusid maapinnal pesitsevaid linde ja lühisabalist nahkhiirt, kes arenesid välja ilma imetajatest kiskjateta ja on ainulaadse bioloogilise mitmekesisuse jaoks üliolulised. Uus-meremaalased on aga ühed kõige kirglikumad kassiarmastajad ja suuremad kassiomanikud maailmas ja nad seisavad kindlalt selle eest, et nende kassidel peab olema õigus enda heaolu nimel vabalt ringi rännata. Film uurib selles emotsionaalses lahingus tõstatunud probleeme ja argumente.

Goodbye to All Cats is about the movement to remove all domestic cats from a unique island ecosystem, New Zealand, to protect endangered endemic species, including many ground nesting birds and the short-tailed bat, which evolved without mammalian predators, and are crucial to the unique biodiversity of New Zealand. But New Zealanders are among the most passionate cat lovers in the world with one of the highest levels of cat ownership and a strong belief in a cat's right to roam freely for its own well-being. Goodbye to All Cats explores the issues and arguments surrounding this emotional battle.

Reisime vee all läbi Rootsi! Meie teekond algab külmadest mägiojakestest, mis looklevad läbi lummava arktilise maastiku. Merre suubudes moodustavad ojad järk-järgult suuri jõgesid. Siit leiame mägihõrnase, forelli, harjuse ja jõekuninga - lõhe. Kõik graatsilised lõhelised sõltuvad vabalt voolavast, kärestikulisest ja selgest, hapnikurikkast veest. Aga midagi on juhtunud. Rootsi jõgede vesi ei liigu enam. Kõikjal on hüdroelektrijaamad, mis toodavad fossiilkütustevaba energiat. Aga mis juhtub ökosüsteemidega, kui jõe energia kinni püütakse ja elektrikaablitesse üle kantakse?

Let’s travel through Sweden under water! Our journey starts in cold mountain creeks meandering through the breathtaking arctic landscape. The creeks gradually form large rivers as they flow toward the sea. Here we find the arctic char, trout, grayling and – king of the river – the salmon. All graceful species of salmonoid fish dependent on free-flowing rapids and clear, oxygenated water. But something has happened. Our Swedish rivers are no longer moving forward… Hydropower plants are everywhere, producing fossil-free energy. But what happens to our ecosystems when the river’s energy is captured and transferred to power cables?

Rootslased armastavad oma järvi ja neil on lõõgastumiseks valida tuhandete järvede vahel. Kuid vähesed on sukeldunud pinna alla. Sealset ökosüsteemi valitseb ablas haug. Põhjamaa kiireim kiskja, kes ründab gepardi kiirusel. Järved on kohad, kus vesi oma lõputu ringluse käigus lihtsalt mõnda aega puhkab. Järvede käsitlemine eraldiseisvate üksustena on viinud ühenduste katkemiseni. Ohustatud euroopa angerjas, kes kunagi oli Rootsi sisemaal üldlevinud, ei pääse enam oma järvede toitumisaladele. Samuti ei pääse ta järvedest välja, ega jõua Sargasso merre kudema.

Swedes love their lakes, and have hundreds of thousands to choose from for relaxation. But few people have visited below the surface. Here the voracious pike rules the ecosystem. The fastest predator of the north, it attacks at the speed of a cheetah. Lakes are merely places where water rests for while, during its endless cycle. Treating lakes as separate units has led to a disconnection. The threatened European eel, once ubiquitous in inland Sweden, can no longer reach its feeding grounds in the lakes. Nor can it escape the lakes and reach the Sargasso sea to spawn.

Rootsi rannajoone pikkus on sama, mis maakera ümbermõõt. Läänemeri ja Põhjameri kihasid kunagi tursast, kilttursast, heeringast, karpidest, lestast, makrellist ja angerjast. Kuid tänaseks on suurem osa merest tühjaks püütud. Röövkalade nappus on hävitanud mere ökosüsteemid. Selles filmis küsitakse, kuidas saab selline rikas ja korras riik, nagu Rootsi, sellel lubada juhtuda. Aga lootust on. Teid üllatavad paljud veidrad elanikud, kes seal meres veel elavad. Lisaks on 300-kilosed harilikud tuunid tulnud Rootsi vetesse tagasi.

Sweden’s coastline is as long as the the globe is round. The Baltic and the North Sea once teemed with cod, haddock, herring, shellfish, flat fish, mackerel and eel. But today most of the seas have been fished out. The scarcity of predatory fish has destroyed marine ecosystems. The question asked in this film is how a rich and orderly country like Sweden can allow this to happen. But there’s hope. You’ll be surprised by the many odd inhabitants still down there. And did you know that 300-kilo bluefin tunas have made their comeback in Swedish seas?

IJswee on dokumentaalfilm külast, kus armastatakse uisutada looduslikul jääl, ja sellest, kuidas seal tullakse toime kliimamuutuste tõttu üha soojemaks muutuvate talvedega.

IJswee is a documentary film about an iceskateclub, a village and the warm winters. In the film we follow Oringers, the inhabitants of Odoorn, through the winter. The Oringer all experience in IJswee (longing for ice) in their own way. Christmas tree farmer Manus thinks that we will never be able to skate again and that the winters will disappear. Treasurer Henk tells about the days of 15 centimeters of ice. Raoul, son of a farmer, had to stop skating in Assen after the ice rink closed, now he keeps an eye on the weather app every day in winter. Yet they also feel hope, ex-farmer and ex-chairman Jans is confident that there will one day be another Elfstedentocht. His grandson Jeroen, who became a Drents skate champion as a child, is sure that he will stand on the ice as board member in the near future.

Asume ebatavalisele teekonnale, mis on täis metsloomade... väljaheiteid, kakat. Nimetame seda sõnnikuks. Loodusbioloog dr Scott Burnett ehk "sõnnikumees" on meie teejuhiks. Näeme üsna erakordseid metsloomade väljaheidete kujusid, tekstuure ja suurusi, ilma et peaksime neid nuusutama, kohtume neid "imelisi kingitusi" valmistavate metsloomadega ning järgneme teadlastele, kes kaevuvad sügavale, et looduse saladusi lahti harutada. Saame teada, miks asi, mida peame kõige vastikumaks, on tegelikult kullaväärtusega.

You are about to embark on an unusual journey, filled with - dare we say it - wild animal do-do, dung, poop. We call it scat. Wildlife biologist Dr Scott Burnett, aka Scat Man, will be your guide. You’ll get to see some pretty extraordinary scat shapes, textures and sizes without having to sniff it; meet the wild animals responsible for these wonderful gifts; and follow scientists as they dig deep to unravel the mysteries of nature. Find out why the thing you thought was most disgusting is as valuable as gold!

Kahlame Connecticuti jõeluha meresoolases vees, et olla tunnistajaks kahe 10 aastat koos olnud kalakotka südantsoojendavale taaskohtumisele. Vaatleme neid läbi suve ja näeme nende tõususid ja mõõnasid. Jägime, kuidas nad kasvatavad oma tibusid ja tulevad toime mitmete röövloomadega.

Wade into a saltwater marsh along the Connecticut River to witness the heartwarming reunion of two ospreys who’ve been mates for a decade. Witness their highs and lows over a single summer, as they raise their chicks and dodge a host of predators.

Intiimne ja isiklik lugu Colorado naisest Erinist, kes rajas loomade varjupaiga, kui tema lemmiksiga Pippy pärast rasket autoõnnetust teda terveks ravis. Jälgime Erinit ja tema Hog Haveni farmi 120 päästetud siga mitme hooaja jooksul ning saame rohkem teada sündmustest, mis Erini elu põhjalikult muutsid.

Erin is a compelling woman in her thirties who is completely driven by her life’s mission to rescue, rehabilitate and adopt out as many pigs as possible. The story of Erin's physical and mental recovery from a tragic event forms the emotional core of her transformation into the co-founder of one of the largest and most respected pig sanctuaries in the country.

Suur osa inimestest elab kliimamuutuste osas lootusrikkas pettekujutelmas. Need pettekujutlused, millest paljud on evolutsiooni poolt sisse ehitatud, takistavad meie võimet probleemiga sisukalt tegeleda. Filmis jagavad oma teadmisi tuntud evolutsioonibioloogid, kliimateadlased, kognitiivteadlased ja psühholoogid. Ellujäämiseks on meie aju arenenud lahendama lühiajalisi väljakutseid. Kliimamuutused on meie ellujäämise seisukohalt pikaajaline väljakutse. Kas suudame ületada lõhe nende mõtlemisviiside vahel?

Much of our population currently lives with hopeful delusions about climate change. These delusions, many of which are built in by evolution, hamper our ability to meaningfully address the problem. Emmy-nominated actor David Morse narrates the brutally honest 12th Hour, with insight from noted evolutionary biologists, climate scientists, cognitive researchers and psychologists. Our brains evolved to solve short-term challenges for our survival. Climate change is a long-term challenge to our survival. Can we bridge the gap between these modes of thinking?

Metsloomi ekspluateeriv turism on üüratu käibega globaalne tööstusharu. Kuid selle äri kasumid ei tule ilma kahjudeta. Meie silme ees ja suletud uste taga rulluvad lahti lood julmusest ja väärkohtlemisest. See on esimene põhjalik uurimus orangutanide kasutamisest turismis, sissevaade lõbustusparkide, loomaaedade ja "kaitstud" vihmametsade tumedasse maailma. Orangutanid võivad seal küll olla atraktiivsed turistimagnetid, kuid mis hinnaga?

Wildlife Tourism is a multi billion-dollar global industry. However, these profits don’t come without costs. In front of our eyes, and behind closed doors, lie stories of abuse and cruelty. This is the first in-depth investigation into orangutan tourism, a journey into the dark heart of Amusement Parks, zoos, and ‘protected’ rainforests. Orangutans might be star attractions here, but at what cost to the animal?

Film uurib metsikute meemesilaste olukorda kiiresti arenevas Indias. See on esimene põhjalik film india hiidmesilasest apis dorsatast. Filmitegija Rajani Mani tunneb muret putukate apokalüpsise eest hoiatavate teadete pärast. Ta näeb, kuidas ta naabruses eemaldatakse kortermajade rõdudelt soovimatuid hiidmesilaste pesasid sageli neid pestitsiididega pritsides, hävitades nii terveid kolooniaid. Nii algabki tema uurimisretk, kus ta õpib metsmesilasi ja nende kadumise põhjuseid lähemalt tundma. Kui tulevikus mesilased täielikult kaovad, siis mida see tähendaks põllumeestele, metsadele ja tulevastele inimpõlvedele? Filmitegija tõdeb, et meil on väga vähe aega alustatud katastroofi tagasipööramiseks, kuid iga väljasuremisest päästetud liik aitab vähendada meie ebakindlust tuleviku suhtes.

“Colonies in Conflict” is a feature documentary that examines the state of wild bees in a fast-developing Indian landscape. In a first ever, migratory honeybees Apis dorsata (Rockbees) – native to South Asia – have been filmed extensively over various landscapes. Alarmed by reports warning about an insect apocalypse, filmmaker Rajani Mani is concerned about the way in India honeybee hives are often sprayed with pesticides exterminating the entire colony. And thus begins her journey of exploration – learning about wild bees and what is killing them. The film asks the critical question, if in the future these wild bees disappear entirely what would it mean to the farmer, the forest, and to the future generations of humans? The filmmaker discovers that we have very little time to reverse the catastrophe we started, but every species stopped from extinction would help hedge our bets in an uncertain future.

Hassan Sakanjah on noor külamees, kes on pühendanud oma elu kodupiirkonna keskkonna kaitsmisele Hormozgani provintsis. Ta jutustab loo oma armastusest looduse vastu ja raskustest sellel teel.

Hassan Sakanjah is a village man who has dedicated his life to protecting the environment of his region in Hormozgan province. He tells the story of his love for nature and the troubles of this path.

Kongo Demokraatlik Vabariik suudaks toita peaaegu iga teise inimese maakeral. Ometi kannatab iga kuues kongolane nälga ja iga teine alatoitumuse all. Amuka - film Kongo talupoegde ärkamisest, püstitab topeltküsimuse: miks selline paradoks ja milline on Kongo perepõllumajanduse tulevik? Sellele vastamiseks on filmis 4 väiketootjat, 4 provintsi ja 4 ristuvat rada. Jalgsi, kanuudes, avariiliste veoautodega lahkuvad nad oma külast ja suunduvad turule, ainsa sooviga toetada perefarmi, millest sõltub 70% kongolastest.

The Democratic Republic of Congo could feed almost 1 in 2 people on Earth. Yet one in six Congolese people suffer from hunger. Yet one in two Congolese suffers from moderate acute malnutrition. Yet agriculture accounts for 70% of the population there. Faced with this paradox, the peasants regroup in agricultural cooperatives. A handful of them share their daily lives with us, that of all those they represent. Even if they don't know each other, live thousands of hundreds of kilometers from each other, participate in different agricultural sectors, their voices resonate in this powerful, sensitive and sincere documentary.

Lääne-Euroopas asub üks tohutu bioloogilise mitmekesisusega piirkond, millele pole mandril võrdset. See on piirkond, mille pindalast kolmandik on looduskaitse all, kus elavad ainulaadsed ja väga ohustatud liigid, kus on koos uskumatu mosaiik erinevaid maastikke ja kuhu sajad tuhanded linnud kogunevad talve veetma. See on Euroopa looduslik paradiis - Extremadura.

The film will travel from the dense forests of the north, furrowed by violent torrents, to the vast steppe plains of the south where the bustard performs its amazing nuptial dance. It will take us to know an incredible mosaic of habitats and different ecosystems that enrich the wildest nature of Extremadura, the region of Western Europe with the highest percentage of areas of ornithological interest and with a third of its territory protected environmentally. And that has the largest extension in the world of an extraordinary ecosystem: the dehesa. It is because of the diversity of species that it hosts and because since time immemorial it is a unique environment where the natural and the cultural coexist, complementing each other, in harmony. It will be a trip with unique companions, some unique on the planet, such as the Iberian imperial eagle or the Iberian lynx; others so rare that they are in serious danger of extinction such as the black vulture or the black stork. We will enter spaces full of magic, works of art of Nature, like Monfragüe, an unparalleled natural environment because it hosts the largest and best-preserved patch of Mediterranean forest in the world, the world's largest concentration of birds associated with this type of forest and has been recognized by UNESCO as a Reserve of the Biosphere. Sierras, meadows, lagoons, forests, rivers, steppes... Extremadura is living land. Extremadura is the natural paradise of Europe.

Linnud on alati kohal, kuid alati eemal. Väikesed inimrühmad otsivad ja uurivad neid. Igaühel on oma ainulaadne ja spetsiaaalne tehnika, millega püütakse lendavaid olendeid lähemale tuua. Ühe päeva jooksul vaatleme erinevaid lindudega tegelevaid inimesi. Näeme võrkude, binoklite, teleskoopidega noori linnuhuvilisi. Jälgime ka taksidermisti topist tegemas ja ornitoloogi linde mõõdistamas.

Birds were always there, but always at a distance. Grounded on earth, small groups of humans search and examine. Each with their own unique and specialized techniques in the attempt of bringing the volatile creatures closer. In the structure of one day, we follow different sets of people interacting with birds. We pay attention to a scouting group of young enthusiasts and their nets, binoculars, telescopes, calm figures on the lookout. We also follow the meticulous procedures of taxidermy – the rinsing, sewing and general care of carcasses – as well as the strict, epistemological measuring of caught birds, noting travelled distance, size and weight with precise methods.

Filmi tegevus toimub Turkanas, Põhja-Keenia viljatus poolkõrbe piirkonnas, mida peetakse inimkonna hälliks. Keset liiva ja okaspõõsaid, soolase Turkana järve kaldal, elavad Daasanachi nomaadid. Meie peategelane, etnobioloog Álvaro Fernández-Llamazares, Helsingi ülikooli teadlane, saabub piirkonda, et uurida inimeste suhet loodusega. Ta sõbruneb kohaliku Job Nasakiga, kes tutvustab Álvarole oma rahva igapäevaelu. Álvarole avaldavad muljet põlisrahva traditsioonilised loomalood ja tal palutakse kirjutada neist esimene daasanachikeelne raamat. Lood räägivad loodusest, kus seiklevad mitmesugused metsloomad. Aga naabruses asuv looduspark näeb välja viljatu ja tühi, metsloomi seal enam peaaegu pole ja lapsed pole neid kunagi näinud. Nii algab põnev lugu inimkonna hällist, iidsetest lugudest, nomaadide ellujäämisvõitlusest, kadunud loomadest, hõimusõdadest ja eelajaloolistest fossiilidest.

The story of the film takes place in Turkana, Kenya. This unique place is also known as the Cradle of Humankind where the discoveries of prehistorical human origins are made. The area is nowadays inhabited by the indigenous pastoral tribe called Daasanach. Our main character Álvaro Fernández-Llamazares, Spanish ethnobiologist arrive to Turkana to study the relationship between humans and nature. He becomes friends with a tribe member Job Nasak, who guides him into the daily life of the village. Alvaro gets impressed by traditional fables and animal stories of the tribe and he is asked to collect them for the first ever Daasanach language story book. The stories paint a picture of vivid nature and a rich wildlife. But while exploring the national park Alvaro discovers dry and bare landscape with hardly any animals left. So starts a fascinating story from the Cradle of Humankind, a story of the nomadic people’s struggle to survive, of poaching, nature reserve rangers, tribal wars over scarce resources and prehistoric fossils. The two worlds of biologists and the tribe members collide revealing the values of wildlife and nature for both.

Film pakub põnevat sissevaadet erilaadsesse maailma, kus Ida-Jüütimaa internaatkooli õpilased kannavad tunni ajal relvi. Jahipidamine on kogukonna kultuuri ja identiteedi osa ja sellel on teismeliste poiste meheks saamise teekonnal ülioluline roll. Seda, mida teised teismelised poisid jalgpallist, muusikast ja Instagramist otsivad, leiavad need teismelised jahipüssides, jahikoertes ja metsikus looduses.

When the students of Helgenæs Boarding School go hunting together, it is primarily about what gets shot and who shoots it. But for these youngsters, who seem to find themselves somewhere in between childhood and adulthood, the hunt is a focal point for a shared culture as well as an identity. It becomes their way of tackling the transition into adulthood.

See on lugu ühe delfinaariumi köögipoolest. Maailmas on endiselt palju delfinaariume ja delfiiniparke, kuigi loomaõiguslased teevad tööd, et neid keelustada. Delfinaariumides eraldatakse mereimetajad oma peredest, mis põhjustab loomadele depressiooni. Etenduste õppimise protsessis on delfiinid allutatud intensiivsele füüsilisele, toitumis- ja psühholoogilisele survele. Nende oodatav eluiga tehiselupaikades on väga madal ning neile on eluohtlikud vees sisalduvast kloorist tingitud stress ja nahahaigused. Paraku sellised keskused eksiteerivad seni, kuni rahval on nõudlust delfiinietenduste piletite järele.

There are still a lot of dolphinariums and dolphin parks around the world, though animal rights advocates have spent a long time to ban the circuses with animals. In dolphinariums marine mammals are separated from their families, causing them to develop some form of depression. Marine mammals in these centers are subjected to intense physical, nutritional, and psychological pressure to learn the shows they are about to perform. Life expectancy for dolphins in artificial habitats is very low, and they are at risk of extinction due to stress and skin diseases caused by the presence of chlorine in the water. This cycle and the great mafia will continue to exist as long as there is a demand for tickets for these carnivals by the people.

Reisime heliökoloog Boris Jollivetiga Prantsusmaa äärealadel, et teada saada, kas seal on veel vaikseid piirkondi, kuhu mürareostus ei ulatu.

Boris Jollivet, an acoustic ecologist, with whom we travel through remote areas so as to know whether there are still silent zones in France, zones where the noise of men is not heard any longer.

Kaks väikest öökulli on loonud uue elu keset mühavat metsa ja eemal rivaalide silmadest. Ent kui inimesed metsa sisenevad, muutub öökullide ja muude sealsete asukate elu.

Two little owls have formed a new life amidst the noise of the forest and away from the eyes of rivals. As humans enter the forest, the lives of owls and other creatures change...

Borneo saare vihmametsi ohustab äärmuslik metsade hävitamine, peamiselt palmiõlitööstuse tõttu. Kuna palmiõliistanduste rajamine ohustab gibboni elupaiku, võitleb Chanee Kalaweit nende ellujäämise eest. Ta on asutanud vigastatud loomade päästekeskuse ning alustanud oma Borneol asuva raadiojaama Radio Kalaweiti vahendusel edulugude, abikutsete ja popmuusika edastamist suurejoonelise seguna. Indoneesia Sulawesi saarel elab veel üks ohustatud liik, tuttmakaak. Olles talunud sajandeid metsade raadamist ja jahti, elavad viimased paar tuhat makaaki nüüd Tangkoko rahvuspargi kaitsealal. Sellest hoolimata pošeeritakse neid endiselt nende liha pärast, mis on kauaaegne kohalik delikatess. Kuid uus põlvkond kohalikke looduskaitsjaid, nagu Reyni Palohonen, on hakanud kohalike inimeste teadlikkust makaakide raskest olukorrast tõstma, pannes nad oma toitumistraditsioone muutma. Meres vähenes hiid-sarvikraide arvukus ülepüügi tõttu, et varustada nende lõpustega Hiina musta turgu ja delfiine on püütud tsirkustesse meelelahutuseks. Sarah Lewis Indoneesia Manta projektist ja Hollandi aktivist Femke den Haas võitlevad mõlemad nende loomade ookeanidesse naasmise eest.

Rainforests on the island of Borneo are under extreme threat from deforestation, mainly from the palm oil industry. As palm oil farming endangers the habitats of the gibbon, Chanee Kalaweit fights for their survival. He has established a rescue center for injured animals, and started broadcasting success stories, calls for help and pop music in a spectacular mix via his own Borneo-based radio station, Radio Kalaweit. The Indonesian Island of Sulawesi is home to another endangered species, the Black Crested Macaque. Having endured centuries of deforestation and hunting, the last few thousand macaques now live in the protected area of Tangkoko National Park. Even so, they’re still being poached for their meat, a longstanding local delicacy. But a new generation of native conservationists, like Reyni Palohonen, have started raising awareness of the macaques’ plight among the local people, getting them to rethink their dietary traditions. Under the sea, Manta Rays were over-hunted for their gills to supply the black market in China. Dolphins have been captured as circus entertainment. Sarah Lewis of the Indonesian Manta Project and Femke den Haas, a Dutch activist, are both fighting for these animals’ return to the oceans.

Hollandi muusiku Ruben Heini armastus looduse ja loomade vastu on tema loomingus olnud alati kesksel kohal. Kui ta otsustas külastada Antarktikat ja Lähis-Antarktikat, üht planeedi ürgsemat piirkonda, ei osanud ta aimata, kui sügavalt see kogemus teda mõjutab. Ühinege Rubeniga tema rännakul kaugele lõunasse, kus ta seikleb sürreaalsetel maastikel, ikooniliste olendite seas ja ammutab inspiratsiooni oma järgmise albumi jaoks.

Dutch musician Ruben Hein’s love for nature and wildlife has always been central to his creativity. When he decided to visit Antarctica and the sub-Antarctic, some of the wildest regions on the planet, he had no way to know how deeply the experience would impact him. Join Hein as he searches for inspiration for his next album as he ventures among some of the far south’s most surreal landscapes and iconic creatures.

Fotograaf läheb deltale, et teha saareelanikest portreeseeria. Inimestega vesteldes ja neid pildistades kuuleb ta võitlusest, mida saarlased pidasid suurettevõttega, mis üritas hävitada nende elud ja kujundada ümber loodust, et rajada piirkonda jõukatele ja turistidele mõeldud elamurajoon.

A photographer approaches the Delta to take a series of portraits of the islanders. Hand in hand with one of them, little by little, he makes his way into the population and internalizes the fight they carried out a few years ago against a mega-housing enterprise that tried to destroy them, their houses, their jobs and their lifestyle. During his stay there, sharpening his gaze, he goes deeper into the conflict and internalizes it as he continues in his portraits, adding gazes that are not only social, but also environmental and political, human, in the sentimental in the day to day of that forgotten and punished population. In this follow-up, the documentary opens many doors that allow to know in detail the problems suffered and their current state, not only to know the open wounds, but also to transcend their resistance and their fight for permanence.

Purpursel koidikul seisab vaikse tänava nurgal vesiputkeputka, kus ei liigu kedagi. Kohe selle taga siseneb põllule üles sätitud hallide juustega naine, kel jalas kollased kummikud, ees suur roheline põll ja puusal must kummivann. Nii algab Eonyang-eupseongi linna viimase vesiputkeputka pidaja päev.

In the purple dawn, there is a water celery stall in the corner of a quiet road with no one comes and goes. Among them a woman with her gray hair tied high, yellow rubber boots on her feet and tied up with a large green apron. A black rubber tub is held between the hips of both sides and enters the water celery field just behind it. This is how the day of the stall keeper, who remained the last one stall in Eonyang-eupseong walled town, begins. The camera stops in front of her, who could pass by, and watches closely at the noble work scene.

Hannu Hautala on Soome loodusfotograafia teerajaja, rahvusvaheline staar ja vastuoluline eeskuju paljudele. Nüüd räägib ta intiimselt oma karjäärist ja surmast. Maagilistel fotoseanssidel Hautala kodus, Kuusamos, tantsivad tema paljal ihul ta enda loodusfotod. Filmitegijad täidavad Hautala soovi ja viivad ta veel viimast korda metsa kotkaid pildistama. Aga kas loodusfotograafia on kunst? Mis tähtsust omavad loodusfotod praegusel ajal, kas nad on alati looduskaitse poolel? Mida me teaksime loodusest ilma loodusfotodeta? Loodusfotod võivad päästa maailma!

Hannu Hautala is a pioneer in nature photography and a controversial role model who became an international success. Now he talks intimately about his career and death. In magical filming sessions at Hautala's home in Kuusamo, his own classic photos danced with his bare skin. The filmmakers fulfill Hautala's devout wish and take him once again to the forest to take his last eagle pictures. But is nature photography art? What is their significance in this time: are they always on the side of nature conservation? What would we know about nature without pictures - nature pictures can save the world!

Rähnidest jutustav lugu viib meid sügavale metsa. Rähnidel on mõningad väga erilised anded - nad on metsas elamiseks ülimalt hästi kohanenud ja osavad puutöömeistrid. Neil on puude otsas ronimiseks sobivad jalad, metsas lendamise tehnika ja meisliotsaga nokk puutüvedesse õõnsuste uuristamiseks. Rähnid ei laula, selle asemel trummeldavad nad puudel, et sõnumeid saata. Oma teravat nokka kasutavad nad mädanevatesse puutüvedesse puurimiseks ja putuktoidu otsimiseks. Igal aastal õõnestavad nad sügavad pesaaugud - õõnsused, mis on olulised ka teistele metsas pesitsevatele liikidele. Film uurib neid põnevaid linde kõikjal maailmas.

Woodpeckers: The Hole Story goes deep into the woods to explore the lives of a unique avian family. All woodpeckers share some very special gifts – they are acutely adapted to life in the trees and are experts at working with wood.

Euroopas hävitati hunt viimaste sajandite jooksul peaaegu täielikult. Ida-Poola suurtes metsades säilisid väikesed populatsioonid. Tänu kehtestatud kaitsemeetmetele on hunt viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärse tagasituleku. "Hunt" räägib loo sellest, kuidas see erakordne kiskja leidis läbi Saksamaa tee Euroopa ühte kõige elavamasse riiki - Hollandisse.

WOLF showcases unique footage of the wolf in the wild, giving an intimate insight into the real life of this wonderful animal, its strong family bonds, its positive influence on biodiversity and how remarkably similar they are to ‘man’s best friend’.

Kaks lapsepõlvesõpra võtavad ette 10 000-miilise maanteeretke läbi Ameerika rahvusparkide. Teel kohtuvad nad parkide töötajate ja parke külastavate inimestega, kes on tulnud otsima rahu, tervenemist, motivatsiooni ja ühendust loodusega.

Two childhood friends embark a 10,000 mile road trip through the U.S. national parks, revealing a tapestry of stories from the people they meet along the way.

Loodus on täis üllatusi, kuid sageli me seda ei märka. Loomade hämmastav käitumine toimub tihti nii kiiresti või nii varjatult, et me seda ei näe. "Looduse maagilised hetked" näitab seda, mis jääb inimsilmale tabamatuks. Tipptasemel kaameratehnoloogia, muljetavaldavad superaegluup- ja intrvallvõtted võimaldavad vaadelda erakordseid hetki jäälindude, jäneste, nahkhiirte ja teiste liikide elust. Unustamatu filmielamus kogu perele.

Nature is full of surprises, but all too often they escape our perception. Amazing animal behavior often takes place in secret and happens so quickly that we can hardly see it. Christian Baumeister's film reveals what remains hidden from the human eye. State-of-the-art camera technology, impressive super slow motion and amazing time lapses magically stage kingfishers, brown hares, bats and co. in extraordinary moments. A feast for the senses and an unforgettable film experience for the whole family.

Andongi järve saared, kus väiketiirud pesitsesid, jäid tugeva vihma tõttu vee alla. Kui linnud oma loodusliku kodu kaotasid, otsustasid inimesed kokku tulla ja rajada tiirudele tehisliivasaared, kus linnud saaksid end taas sisse seada ja sigida. See on ilus lugu sõprusest inimeste ja väiketiirude vahel.

Andongho islands the little terns used to make home sank due to heavy rain. People got together to create an artificial sand island where they could settle down and breed.

Kõige esimeste vihmapiiskade šokk ninasarviku nahal; sarved, mis võivad olla õrnad või põhjustada tõsist valu. Põuad, kiskjad, paaritumisakrobaatika – ninasarviku elu on algusest peale täis nii üllatusi kui ka rikas sügavate sotsiaalsete sidemete poolest. Nii on ka Malaika ja tema poeg Elias lähedased. Aastaid on need kaks lahutamatud. Kuid Malaika on tiine. Kui ta lõpuks sünnitab, pole miski enam endine.

The shock of very first raindrops on a baby rhino's skin; horns, that may either be tender or inflict serious pain. Droughts, predators, mating acrobatics - a rhino's life is as full of surprises as it is rich with deep social bonds from the start. So is the close relationship between Malaika and her son Elias. For years, the two of them are inseparable. But Malaika is pregnant. When she finally goes into labor, nothing is the same anymore.

Sajandeid on raisakotkad kannatanud kohutava maine all ning neid on taga kiusatud ja hävitatud. Tänapäeval on need majesteetlikud linnud teinud Euroopa mägedes märkimisväärse tagasituleku ja neid peetakse ökosüsteemi oluliseks osaks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is asuv suurepärane Grands Causses Park, 3200 ruutkilomeetri suurune looduskaitseala, on koduks neljale Euroopa suurimale linnuliigile: habe-, raipe-, raisa- ja kaeluskotkale. Jälgime nelja perekonda terve pesitsusperioodi jooksul - kui noored kotkad leiavad oma paarilise, loovad pere, kaitsevad oma järglasi vaenlaste eest, peavad vastu ilmastikuoludele ja valmistavad oma tibusid ette ülimaks katsumuseks - esimeseks lennuks. Uskumatu täiskasvanuks saamise lugu, mis muudab vaatajate ettekujutust raisakotkastest.

For centuries, vultures have suffered from a terrible reputation and have been persecuted and exterminated. Today these majestic birds have made a remarkable comeback in Europe’s mountains and they are now considered an important part of the eco system. For an entire year, we filmed in the magnificent Grands Causses Park in Provence in southern France. This natural sanctuary of 3200 square kilometers is home to four of Europe’s largest species of birds: the Bearded, the Egyptian, the Black and the Griffon Vulture. We follow the intimacy of four families of vultures during an entire breeding season, as young vultures find their mate, start a family, protect their offspring from their enemies, withstand the elements and prepare their chicks for the ultimate trial: the first flight. An incredible coming of age story shot over four seasons and that will change the viewers’ perception of the vulture.

Geamăna küla Rumeenis, kus elas kunagi 1000 inimest, on maetud vasekaevanduse mürgiste jäätmete alla. Mürgitatud järvest kõrgub vaid kirikutorn. Valeria elab kunagises Geamăna külas üksi oma koera ja vananeva lehmaga. Tema elu tundub rahulik, kuid tema aiavärava taga laiub tõusev tööstusmuda järv, mis matab lõpuks ka tema maja. 1970. aastatel otsustas Rumeenia diktaatori Nicolae Ceausescu valitsus avada küla kohal vasekaevanduse ja sellest ajast alates on kaevanduse mürgine muda orgu täitnud. Valeria, kes ei suuda seda peatada, peab hüvasti jätma maaga, kus ta üles kasvas.

Long ago, Geamăna was a Romanian village in the Apuseni Mountains, home to about 1000 people. Today, only the church spire rises from the poisonous mud of a neighbouring copper mine. Almost all the houses have sunk and their inhabitants fled. Only a few people held on to their home. On the edge of the past, Valeria Praţa strives for her present - and is threatened by the future.

Ida-Poola on üks Euroopa viimaseid tõeliselt metsikuid piirkondi, kust leiab ammu kadunud loomi. Piisonid elavad Białowieża ürgmetsas Poola ja Valgevene piiril. Biebrza madalik moodustab Poola suurima rahvuspargi ning on kobraste, saarmate ja lugematute veelindude jaoks ülimalt oluline. See, kui palju ruumi me loomadele jätame ja milline tulevik neid ees ootab, on suuresti meie endi teha.

Eastern Poland is one of Europe’s last truly wild regions. Animals that have long since disappeared can be found here. Just how much space we allow the animals and what the future may hold for them is almost entirely up to us.

Jordani orus on sõda kestnud rohkem kui pool sajandit. See inimtragöödia on toonud kaasa enneolematu ökoloogilise tragöödia, põhjustades peaaegu kõigi rändlindude surma, kes seda Euroopa ja Aafrika vahelist ristteed on kasutanud. Vaatmata püsivale segasele olukorrale piirkonnas, teevad kohalikud pingutusi, et elurikkust päästa. Mehed ja naised võitlevad lindude kaitsmise nimel ja taastavad edukalt suure rände lennuteed, mis on üks imelisemaid loodussündmusi maailmas.

In the Jordan Rift Valley, migratory birds are the collateral victims of 50 years of war. Men and women are protecting the birds and the world’s most important migratory route.

Film tutvustab üht Euroopa liigirikkaimat piirkonda - Alpide eelmäestikku. Kahe maailma vahel kohtuvad erinevad loomad. Siin saab näha rändavaid hirvi, vihmas tantsivaid öökulle, järjekindlalt fanaatilisi rähne ning pasknääride ja oravate vahelisi nutikuse lahinguid. Nemad juhatavad meid läbi muinasjutuliste maastike, tasandiku metsikutest rabadest kuni Alpide laugete mäenõlvadeni.

This documentary presents one of the most species-rich regions in Europe - the foothills of the Alps. Animals of all elements meet along two worlds. World-roaming deer, rain-dancing owls, orderly fanatic woodpeckers, and a battle of wits between jays and squirrels. They lead us through the fairytale landscapes, from the wild moors of the plain to the gentle mountain slopes of the Alps.

Ellujäämine looduses pole sugugi lihtne. Tšehhimaa Jeseniky mägede ainulaadne taimestik ja loomastik on aga karmide tingimustega suurepäraselt kohanenud. Jeseníky mäed pole ainult mäed ja metsad, vaid mitmekesine piirkond, kus leidub jõgesid ja ojasid, kaljusid, üleminekualasid, niite ja turbarabasid. Tegijad vaatavad salapärastesse paikadesse, kuhu tavaturistid ei pääse ning jäädvustavad sealset eluringi.

A natural history documentary that tells the story of the fascinating life cycle of the unique mountain nature of the Jeseníky Mountains. From raging rivers and streams, through extensive forests, torn rocks, swaying bogs to inhospitable alpine forests. Everywhere we meet unique plants and animals, adapted to the harsh environment of the mountains.

Kui valgusreostus põhjustab öö kadumise, läheb maapealse elu jaoks oluline kell tasakaalust välja. Kunstlik valgus ohustab loomi ja taimi. Paljud organismid on leidnud oma evolutsioonilise niši ööpimeduses, aga peavad nüüd valgemate öödega kohanema. Mõnel see õnnestub, kuid paljude jaoks on valgus surmalõks ja põhjustab liikide vähenemist. Milliseid lahendusi leiab teadus sellele probleemile?

When light pollution causes the night to disappear, a fundamental clock for life on earth is thrown out of balance. Animals and plants are threatened by artificial light. Many organisms have found their evolutionary niche in the dark of night and must now adapt to brighter nights. Some succeed, but for many the brightness becomes a death trap - and causes species to diminish. What solutions is science finding to this problem?

Danusia ja tema tütar Basia elavad tänapäeva maailmast eemal, kooskõlas loodusrütmi ja loodusseadustega, loomade ja surnute vaimude keskel. Nende enklaavi pakutaval rahul ja turvatundel on oma hind – naised igatsevad üha enam kontakti teiste inimestega. "Bukoolika" on teistmoodi elavate inimeste südamlik vaatlus. See tekitab uudishimu nende maailma vastu ja soovi seda lähemalt vaadata.

Danusia and her daughter Basia live far away from the modern world, in tune with the rhythm and laws of nature, among animals and the spirits of the dead. The peace and sense of security offered by their enclave come at a price – the women increasingly long for contact with other people. Bucolic is an affectionate observation of people who live in a different way. It evokes a curiosity about their world and a desire to take a closer look.

Vaikse ookeani lõunaosas asuvad Snaresi saared, mis on üks kõige puutumatumaid põlisloodusega paiku maailmas - pingviinide ja paljude teiste pesitsevate merelindude varjupaik.

Deep in the Southern Ocean, the Snares Islands is one of the most pristine island wildernesses left on the planet - a sanctuary for penguins and millions of other breeding seabirds.

2021. aasta lockdowni ajal Austraalias Sydneys filmitud "Suur-haugaskakk" on lugu filmitegija David Luffist, kes jälgib Austraalia suurimate kakkude pesakonda. Avastades ja filmides lindude harjumusi, õpitud käitumist ja saavutusi, leiab filmitegija paralleele enda isikliku eluga.

Filmed over the course of 3 months during the 2021 Covid Lockdown in Sydney Australia, 'The Powerful Owl' is a 1-hour documentary about filmmaker David Luff documenting the lives of a family of Powerful Owls and their two Owlets. As he discovers and films their habits, learned behavior and accomplishments, parallels are found within his own personal life.

Mia, Anja ja Luc on sead. Nad elavad tükil eikellegimaal raudtee ja väikese parkla vahel linna servas. Nad on peategelased kogukonnaprojektis, mille käigus rühm vabatahtlikke toidab neid naabruskonna restoranide ja poodide toidujääkidega. Esialgu näib olukord sigade maise paradiisina - nad saavad rohkelt head toitu ja kohalike elanike hellitusi. Ent tasapisi hakkab olukord pöörduma. Ümbritsev maailm häirib rahulikku olemist järjest enam. Suvest saab sügis, aedik laguneb ja sigade vaheline hierarhia muutub üha süngemaks.

Luc, Mia and Anja are pigs. They live on a piece of no man's land between a railway and a small parking lot on the edge of the city. They are the protagonists of a neighborhood project in which they are fed surplus food by a group of volunteers. At first, this appears to be an earthly paradise for pigs, where they receive human affection and where good food abounds. But their peaceful existence is increasingly disturbed by the world around them. As summer gradually turns into autumn, their pastures are falling into disrepair and the hierarchy between the pigs is becoming more and more grim.

Tagasihoidlik köögiviljaaed Eel-Alpides. Jälgime selle arengut läbi aastaaegade. Maatükki hariv paar on jäädvustanud 40. aasta jooksul iga päev selle aia elu väiksemaid ja suuremaid sündmusi, et olla oludega paremini kohanenud. Muutuv ilm, aja kulgemine, taimede kasv, korduvad liigutused, putukate sagin, uimastav stridulatsioon, valguse ja tuule variatsioonid... Film kutsub meid sukelduma aja sügavustesse, märkama elu pisemaid hetki ja olema täielikult kohal.

This is a place, a modest garden by the countryside. What is weaving here? The changing weather, the passage of time, the growth of plants, the constantly repeated gestures... A voice punctuates the film, invites us to dive into the depths of Time, in order to make ourselves fully present to the world.

Euroopa metsikute kaslaste arvukus langes 20. sajandil hüppeliselt. Tänu ainulaadsetele looduskaitsealgatustele on nad aga tagasi! Avastage ibeeria ilveste, metskasside ja teiste kaslaste põnevat elu ebatavalistes keskkondades, alates Andaluusia kuivadest soodest kuni Kanaari saarte aktiivsete vulkaanideni.

From Iberian Lynxes to wildcats, Europe is home to a variety of felines. New initiatives to protect wildcats have brought some species back from the brink of extinction.

Lõuna-Dakota tasandikel püüab näriliste kogukond karmides tingimustes ellu jääda. Kolooniasisesed konfliktid teevad elu raskeks. Kuid kui röövloomad kolooniat ohustavad, peavad preeriakoerad ellujäämiseks hästi läbi saama. Tänu suurepärasele keeleoskusele suudavad nad ära hoida koiottide ja mäkrade rünnakuid.

In the plains of south Dakota, a community of rodents try to survive in harsh conditions. And conflicts inside the colony make life hard. But when predators threat the colony, prairie dogs have to get along well to survive. Thanks to a remarkable language ability, they can prevent attacks from coyote and badgers.

Kunstlik valgustus muutub aina tõhusamaks ja kasvuhooneid on üha rohkem. Bretagne’is, Prantsusmaa intensiivpõllumajanduse südames, kasutatakse kunstvalgust tomatite kasvatamiseks ka talvel. See hoiab linnud öösel ärkvel ja hägustab kõik ajaerinevused. Visuaalse luule ja teadusliku vaatluse piiril kulgev "Unetud linnud" uurib põllumajandusliku valgusreostuse keskkonnamõju bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka meie elurütmile ja ajatajule.

Equal parts visual poetry and scientific observation, "Sleepless Birds" tracks the rise of artificially-lit industrial greenhouses in the French region of Bretagne. The film presents the environmental impact of grow lights on biodiversity, as well as on our rhythm and perception of time. In examining the case of agricultural light pollution, the film also raises questions about the unintended consequences of human attempts to overpower nature and control the elements.