Meie planeedil Maa elab uskumatult palju – 350 000 mardikaliiki, mis on palju enam kui üheski teises putukarühmas. Kõik need mardikaliigid näevad välja omamoodi ja neil on väga erinev eluviis. Film esitleb värvikirevaid ja veidra kujuga liike, aga ka maailma suurimat mardikat tema elupaigas Lõuna-Ameerika vihmametsas. Film näitab ka seda, et mardikate värvikirevat mitmekesisust ja ilu ning põnevat maailma saab kogeda otse meie ukse ees. Esteetilistes ja seni nägematutes aegluubis ja intervallkaadrites avaneb meile mardikamaailm, mis on ilusam, värvikam ja üllatavam, kui me ehk arvatagi oskame.
Režissöör: Jan HaftHiina Sichuani provintsis Hanyuani orus on mesilased pestitsiidide ja monokultuuride laialdase kasutamise tõttu välja suremas. Sellel lopsakal maastikul, mis varjab kokkuvarisemise äärel ökosüsteemi, teevad kolm taluperet põllul kõvasti tööd, et kindlustada oma laste tulevik. Neid näidatakse loodusega seotult - viljapuuaias, kus pole tolmeldavaid putukaid, viimaste kodustatud mesilaste tarude vahel ning mäeküljel metsas, kus metsmesilased veel lendavad. Nende lood paljastavad universaalse inimkonflikti - raskuse valida oma lähedaste vahetute vajaduste ning laiema pildi, planeedi ja inimkonna heaolu vahel.
Režissöör: Mikael Kristersson, Åsa Ekman, Oscar HedinKas oskad öelda, kus on põhjasuund, kui päike on pilve taga ja ümberringi ainult mets? Kompassi töötoas saad teada, kuidas töötab see väike, aga väga kasulik abimees. Uurime kompassi osi, õpime määrama ilmakaari ja mängime meeskonnamängu „Mis ilmakaares on aasta tegija?“. Saame teada ka, miks ei saa metsas alati oma sisetundele loota. Töötuba viivad läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Töötuba toimub õues – palun riietu ilmastikule vastavalt ja vali mugavad jalanõud. Sihtgrupp: 4.-9. klass
Rändad looduses ja janu näpistab, ent läheduses pole kraanivett. Kas metsaojast võetud vett tohib juua? Kuidas muuta vesi puhtamaks ja ohutumaks? Selles töötoas saad teada, kuidas taaskasutatavatest vahenditest valmistada lihtsat veefiltrit ning miks see oluline on. Praktikas katsetame, kui hästi ise tehtud filter töötab. Töötoa viivad läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia keskkonnateadlikud tudengid. Töötuba toimub õues – palun riietu ilmastikule vastavalt ja vali mugavad jalanõud.
Sihtgrupp: 1.-9. klass
Kõnnid metsas ja silma jääb ilus mari või huvitava kujuga taim – kas julged selle suhu pista? Looduses leidub nii kasulikke ravimtaimi kui ka salakavalalt mürgiseid liike, mille eristamine võib olla keeruline isegi täiskasvanule. Selles töötoas saavad osalejad proovile panna oma senised teadmised taimedest, millele järgneb arutelu: miks mõnda taime tasub korjata ja teist kindlasti karta? Rühmatöö ja arutelu käigus õpime: – millised taimed on looduses söömiseks ohutud; – millised võivad tekitada mürgistusi; – milliseid taimi saab kasutada ravimina; – miks ei tohi looduses tundmatuid taimi ilma teadmisteta maitsta. Töötuba arendab looduse märkamisoskust, õpetab tähelepanelikkust ja ohutust looduses ning kinnistab praktilisi teadmisi meeskonnatöö kaudu. Töötoa viivad läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia looduseteadlikud tudengid. Töötuba toimub õues – palun riietu ilmastikule vastavalt ja vali mugavad jalanõud.
Sihtrühm: 4-9 klass
Tule avastama taluõue varandusi! Praktiline ja mänguline loodusprogramm viib lapsed kodulindude maailma. Koos uurime, millised linnud (kana, part, hani, kalkun ja vutt) elavad talus. Programmi jooksul saab lindude kohta infot erinevate töölehtede abiga. Katsuda saab erinevate lindude mune ja sulgi. Loome koos munakoortest kaarte. Loodusesõbralik ja meeltepõhine õpe toetab laste loovust, tähelepanuoskust ja loodushuvi.
Sihtgrupp: 1.-3. klass
Tule ja avasta loovuse ja looduse ühendus meie maastikukunsti (Land Art) töötoas, kus loome kunstiteoseid otse loodusest ja loodusesse. Töötoas „Looduse kunstnikud“ õpime märkama ümbritsevat keskkonda, kasutama looduslikke materjale ja tunnetama loodust kunsti kaudu. Nii nagu igal aastaajal on oma värvid ja meeleolud, on ka igal loodud kunstiteosel oma lugu.
Osalejad saavad loodusest koguda materjale – lehti, käbisid, kive ja õisi – ning nendest kujundada ajutisi kunstiteoseid, mis jäävad loodusesse kohapeale. Õpime üheskoos, kuidas luua midagi ilma loodust kahjustamata ning kuidas loovus ja keskkonnateadlikkus võivad käia käsikäes. Töötuba lõppeb ühiselt loodud näitusega, kus igaüks saab jagada oma mõtteid, tundeid ja teose sündimise lugu.
Loodusprogramm sobib igale vanuseastmele ning toimub vabas õhus – palun riietu vastavalt ilmastikule.
Töötoas räägime veeohutusest, kuidas märgata võimalikke ohte ning kuidas vastutustundlikult käituda ning vajadusel abivajajat aidata?
Kas sa tead millised kalad elavad Kasari jões ja miks see jõgi on Eestis eriline?
Läbi lõbusate tegevuste ja mängulise mõttetöö saavad noored teada huvitavaid fakte nii Kasari jõe kui seal elutsevate kalade kohta. Lõpus ootab osalejaid ka üllatuslik “saak”, mille abil jagame omavahel uusi teadmisi.
Sihtgrupp: 4. -9. klass
Hiina Sichuani provintsis Hanyuani orus on mesilased pestitsiidide ja monokultuuride laialdase kasutamise tõttu välja suremas. Sellel lopsakal maastikul, mis varjab kokkuvarisemise äärel ökosüsteemi, teevad kolm taluperet põllul kõvasti tööd, et kindlustada oma laste tulevik. Neid näidatakse loodusega seotult - viljapuuaias, kus pole tolmeldavaid putukaid, viimaste kodustatud mesilaste tarude vahel ning mäeküljel metsas, kus metsmesilased veel lendavad. Nende lood paljastavad universaalse inimkonflikti - raskuse valida oma lähedaste vahetute vajaduste ning laiema pildi, planeedi ja inimkonna heaolu vahel.
Režissöör: Mikael Kristersson, Åsa Ekman, Oscar Hedin24 fotot 12-melt fotoklubi liikmelt. Foto autor Andre Esko.
Meditatiivne filmirännak viib vaataja Eesti metsa, kus toimetavad oma igapäevategemisi Euroopas ohustatuks peetavad suurkiskjad: karud, hundid ja ilvesed. Tegevus toimub metsalagendikul, mida kasutatakse kotkaste söödaplatsina. Uhked merikotkad ja erakordselt pikajalgsed kaljukotkad lasevad hea maitsta kalapeadel. Ühtäkki kotkad põgenevad, sest söödaplatsile on tulnud hunt, Eesti rahvusloom. Hunt on väga ettevaatlik, sest ta teab, et kalapead ei liigu mööda kuiva maad, tõenäoliselt on kuskil läheduses ka nende liigutaja. Soov hõlptulu saada saab hirmust võitu ja kriimsilm, meie filmi üks nimitegelane, haarab kalapea hambusse ja silkab kiirelt puude vahele seda nosima. Hundi vaist ei vea teda alt, söödaplatsiga majandab inimene, kellel on platsi servas varjeonn, kus ta filmib loomade elu. Metsaelanikud käivad üksteise järel kalal, vahel üksi, vahel karjakaupa, vahel rahulikult, vahel kistakse omavahel tüli üles. Film näitab intrigeerivaid, kohati ootamatuid olukordi, pakkumata vahetut kommentaari. Vaataja võiks saada vahetu kohaloleku tunde.
Režissöör: Riho VästrikTule vaata, kuidas elab 2025. aasta lind kormoran!
Rändnäitus tutvustab kormorani, tema rolli ökosüsteemis ja kultuuris ning liigiga seotud müüte ja eelarvamusi. Näitusel saab teada, milline on kormorani pesaelu, mis on miljardi dollari kaka, milline on kormorani mõju toiduahelale, kes ja mis ohustavad kormorani ning millistel vappidel on kormorani kujutatud.