Kolm filmi toidust ja keskkonnast
Filmisõber Maria Mets
Tuntud on ütlus “Sa oled see, mida sa sööd”. Ometi võiks selle kõrval olla veel teinegi tõdemus: “Sinu keskkond on see, mida sa sööd”. Kui meie igapäevasel toidulaual laiutavad toitainevaesed ja maitsetud importköögiviljad ning tööstuslikes farmidest pärinevad lihapooltooted, siis kas saame imestada, kui vaesuvad mullad me ümber, põhjavette lekivad pestitsiidid, bioloogiline mitmekesisus käib alla ning kliimamuutused aina kiirenevad?
Ometi on ka teine viis toitu kasvatada – kodulähedasemalt, traditsioone ja põlissorte säilitades, töötades loodusega koos. Sel aastal on MAFFil mitu mõtlemapanevat toidu-teemalist filmi, mis näitavad nii toidusüsteemi probleeme kui käegakatsutavaid ja väga maitsvaid lahendusi. Jääb vaid üle toidurevolutsioon käima lükata!
Parema maailma retseptid
Meie toidulaud on üks esimesi kohti, kus saame teha keskkonna- ja kliimasõbralikke valikuid. Kuidas aga muutuseid süsteemsel tasandil ellu viia? Õpilased üle maailma söövad igapäevaselt miljoneid koolilõunaid. See, mida koolides toiduna pakutakse, ei pruugi aga olla ei tervislik ega keskkonnasõbralik.
Film “Parema maailma retseptid” tutvustab põnevaid lähenemisi koolitoidu kvaliteedi parandamisest Rootsist, Prantsusmaalt ja Brasiiliast. Näeme, kuidas tänu kohalike omavalitsuste plaanidele ja riiklikele otsustele tuuakse parema toiduga õpilastele loodus lähemale ning parandatakse ka õpitulemusi. Sõna saavad ka tippkokad, kes on asunud tõestama, et taimse toidu keskmesse toomine ei tähenda millesti ilma jäämist, vaid vastupidi – uute maitsebukettide avastamist.
Ilusa pildikeelega ning selge jutustamisoskusega kokku pandud film näitab põnevaid lahendusi ning süstib optimismi. Süüa hooajalist, lähedal kasvatatud ja mahedat toitu, mis maitseb suurepäraselt – kõlab ju nagu ideaalne viis kliimamuutuste vastu võitlemiseks?
Tutvu filmiga
Foto filmist "Parema maailma retseptid"
Kasvatada ja kasvada
Inimühiskonnad on arenenud koos kariloomadega. Kuigi kariloomi on täna rohkem, kui iial varem, on kontakt inimeste ja suurfarmides nuumatavate loomade vahel jäänud aga minimaalseks. Film “Kasvatada ja kasvada” on režissöör Oliver Dickinsoni meditatiivne austusavaldus neile loomakasvatajatele, kes hoiavad kontakti inimeste ja kariloomade vahel. Ka siis, kui jõuab kätte lihaloomade elu lõpp, on nende talunike soov teha loomatapp kiireks ja valutuks, võimalikult palju looma elu austades ning tänulik olles.
Väiketalunike lähenemine on suurfarmidest radikaalselt erinev ning filmist jääb kajama nende peamine soov – pakkuda loomadele võimalikult mõnusat elu, hooldades sealjuures pärandkoosluseid ning säilitades traditsioone ja põlistõugusid.
Lõhestunud maailmas, kus ühel pool sõdivad intensiivsed ja piinarikkad lihatööstused ning teisel pool loomapidamist orjandusega võrdsustavad aktivistid, on see tunnipikkune mõtisklus väga teretulnud. Kas suudaksime elada koos loomadega edasi, väiksemal skaalal ja vältides industriaalse loomapidamise õuduseid? Nagu ütleb filmis sõna saav eeslikasvataja: “Milline viga oleks olnud elu ilma loomadeta!”
Tutvu filmiga
Foto filmist "Kasvatada ja kasvada"
Kasumi seemned
Globaliseerunud maailmas on ülemaailmne ka seemnete tarneahel – meie supermarketite tomatid võivad kasvanud olla Hispaanias, nende seemned Indias ning sort aretatud hoopis Iisraelis. Globaane kaubandus vajab aga hästi säiluvaid ja ilusaid tomateid, mis kaupluseriiulil ka mitme päeva pärast ahvatlevad välja näeksid. Mis hinnaga on sordiaretus jõudnud “igavese tomatini”, mis võib tarbijat riiulil oodata kuni kolm nädalat?
Filmitegijad leiavad raamatukogust 1960. aastatel välja antud raamatu, kus võrreldakse erinevate köögiviljade toitainesisaldust. Uudishimust ajendatuna kõrvutavad nad neid numbreid tänapäevastega ning avastavad, et vitamiinide ja mineraalide sisaldus on langenud kõikides köögiviljades. Algab uurimus, et kergitada sordiaretust katvat saladuseloori.
Kuigi filmist jääb kõlama sordiaretusega tegeleva suurkorporatsiooni töötaja lause: “Kõik tomatid ei peagi hästi maitsema,” siis näeme filmis ka helgemaid hetki ja “päris tomateid”, mille säilitamisega tegelevad entusiastid ka filmis sõna saavad.
Tutvu filmiga
Foto filmist "Kasumi seemned"
Lisaks eelmainitud filmidele tuleb aga meie toiduvalikutest, põllumajandusest, kalandusest ja loomakasvatusest juttu ka teistes MAFFil linastuvates filmides. Näiteks tasub kindlasti vaadata kalanduse ja akvakultuuriga kokku puutuvaid filme “Fatei ja meri” ja “Soki-lõhe. Punane kala”.
Loomapidamise ja karjakasvatuse teemad kerkivad esile ka Euroopa mägismaadest jutustavas filmis “Mägismaa”, nomaadist eraku ja tema põhjapõtrade loos filmis “Põhjatuul võib olla soe”, Islandi lambapidaja viimasest hooajast rääkivas igavikulise tooniga filmis “Viimane sügis” ning üsnagi jõulises ja valusate kaadritega filmis “Sametsarvede valmimise hooaeg”
