FILMISOOVITUSED: VAATAMIST ÜRGSEST LOODUSEST
JA HÄVITAVAST INIMMÕJUST

Ulvar Käärt

Nomaadid

Emiliano Ruprah, Mehhiko, 2019

Film viib vaataja elamusrikkale ülevaateretkele Mehhiko ürgseimatesse looduskohtadesse. Eriilmelised paigad on selles ühtseks tervikuks punutud nendega seotud rändsete liikide vaatlemisega. Näiteks Mehhiko läänerannikul San Benito saarestikus näeme sinna sigima tulnud lonthülgeid, San Ignacio laguunis hallvaalasid, California lahes raisid, Yucatani poolsaarel Rio Lagartose kaitsealal pesitsevaid flamingosid, samuti kõrbelise Metsiku Lääne sümboltaimede – saguaaro-karneegiakaktustega – seotud nahkhiiri ja Lõuna-Mehhiko džunglites elavaid ämblik-ahve. Loomulikult ei jää Mehhiko ühe tuntuima loodusimena näitamata ka riigi lõunaosa mägimetsades asuv monarhliblikate talvitumisala, kus puud on oktoobrist märtsini paksult kaetud sadade miljonite Kanada krõbeda talve eest pakku tulnud liblikatega.

Tutvu filmiga
Nomaadid / Nomads

Nomaadid / Nomads

Okavango – unistuste jõgi

Dereck ja Beverly Joubert, Lõuna-Aafrika, 2019

Nii loodusfilmide tegemisega kui looduskaitsjatena rahvusvahelist tuntust ja tunnustust pälvinud  abielupaar Dereck ja Beverly Jouberti on loometöös läbi aja kõige enam inspireerinud Botswana loodus. Selles filmis tutvustavad nad uhkemalt kui eales varem Musta Mandri üht kuulsaimat loodusime – maailma suurimat sisemaadeltat – toitvat Okavango jõge ja selles sees ning ümber tukselvat külluslikku elusüsteemi. Okavango delta on ainulaadne piirkond, kus Angolast algav Okavango jõgi ei suubu kuskile merre või järve, vaid hajub Kalahari kõrbeliiva. Tegemist on Aafrika ühe liigirikkama paigaga, kus peadirigent on vesi. Igal aastal ujutavad Okavango tulvaveed just Botswana kõige kuivemal talveperioodil selles piirkonnas üle ligikaudu 15 000 ruutkilomeetri suuruse ala, meelitades ka kaugematest kantidest kohale aukartust ärataval hulgal loomi.

Tutvu filmiga
Okavango - unistuste jõgi / Okavango: River of Dreams

Okavango - unistuste jõgi / Okavango: River of Dreams

Suswa mägi – vulkaani südames

Oliver Goetzl, Saksamaa, 2019

MAFF-i võidukaimat loodusfilmimeistrit Oliver Goetzelit pole vaja pikalt tutvustada. Kui mullu MAFF-il jooksnud filmis näitas ta Lääne-Aafrikas Ekvatoriaal-Guinea Bioko saare vihmametsi valitsevaid drille, siis seekord toob ta vaatajate ette linatöö Keenias Suswa mäe ümbruses elavatest paavianitest. Nagu Goetzlile omane, on ta leidnud jälle ühe vähetuntud, aga siiski äärmiselt põneva loodusega paiga, mida esitleb nii paavianide kui ka kõigi teiste elukate toimetamise taustal. Ja nagu tema filmides ikka – kohati käituvad loomad kaamera ees väga inimese sarnaselt, vürtsitades vaatamist elavuse ja mängulise lustiga.

Tutvu filmiga
Foto filmist

Foto filmist "Suswa mägi - vulkaani südames"

Niidud – kaotatud paradiis

Jan Haft, Saksamaa, 2020

Filigraanse ja poeetilise filmikeele poolest tuntud Saksamaa loodusfilmimeister Jan Haftki on MAFF-il palju loorbereid lõiganud ja festivalipublikule hästi teada mees. Seekord linastub MAFF-il tema värske film Euroopa elurikkuse kantsidest – niitudest. Mõnes mõttes on see film tema varasemast, eeskätt lihtsalt ohtralt lõõgastavat silmailu pakkuvast loomingust erinev, sest on tugeva kriitilise alatooniga ja jätab vaataja hinge murepaine. Nimelt on sajandeid tagasi käsikäes traditsioonilise põllundusega kujunenud paradiislikud niidud, millega on seotud enam kui 3000 taime-, seene-, mutuka-, linnu- ja loomaliigi, ühes maaharimise intensiivistumisega kadumas. Töö, mille käsitsi tegemiseks kulus kunagi päevi ja nädalaid, saab nüüd võimsate masinatega tehtud vaid tundidega, rääkimata massilisest väetamisest, mis kõik jätab niiduelustikule oma hävitava jälje. Liigirikkus on asendumas ühetaolisusega.

Enda käekirjale omaselt tutvustab Haft nauditavalt niitudel pulbitsevat elu, aga samas paljastab ka seda ohustava Euroopa põllumajandustoetuste kuratliku olemuse: mida suurem on põllumehe haritava maa pindala, seda rasvasemat toetust ta saab – olenemata maaharimisviisi keskkonnamõjust.

Tutvu filmiga
Niidud - kaotatud paradiis / The Meadow - Paradise Lost

Niidud - kaotatud paradiis / The Meadow - Paradise Lost

Üks sõna

Viviana Uriona, Saksamaa, 2020

Mõtlemapanev ja emotsionaalne film, mis tutvustab Marshalli saarte näitel inimkonda ähvardavate kliimamuutuste mõjusid. Kui kunagi pidid selle Vaikses ookeanis Mikroneesias asuva saarestikuriigi elanikud rinda pistma Bikini atollil katsetatud tuumapommide radioaktiivse saastega, siis nüüd on nad silmitsi hoopis hullema ohuga. Emake ookean, mis on saarerahvast läbi sajandite toitnud ja elus hoidnud, on nüüd veetaseme kerkides nende kodumaad alla neelamas. Suur osa Marshalli saarestikust küünitab ookeanist välja vähem kui kahe meetri jagu ning mustemate prognooside järgi on ookean 2050. aastaks kogu riigi üle ujutanud. Kohalikud inimesed näevad juba, kuidas kerkiv meri on uhunud minema kunagised liivarannad ja rannikuäärsed surnuaiad. Rääkimata sellest, kuidas suurte tormide ajal meri juba üle saarte lainetab ning elutähtis põhjavesi on sooldumas. Kõige selle taustal kuulutab nende emamaa USA juht ikkagi, et kliimamuutused on labane väljamõeldis. Traagilsest eelaimusest pakatav film jätab õhku valusa küsimuse: mis saab ühe paigaga üdini kokku kasvanud rahvast, kui tal pole enam kohta, kus elada?

Tutvu filmiga
Foto filmist

Foto filmist "Üks sõna"

Soki-lõhe. Punane kala

Dmitri Špilenok, Vladislav Grišin, Venemaa, 2020

Järjekordne Venemaa uue põlve oivalisi loodusfilme esindav linateos viib vaataja kaugele Kamtšatka poolsaarele. Maalilise loodusega piirkonna sümbolid vulkaanid, karud ja lõhed, kelle ümber keerleb tegelikult kogu paikkonna elu. Kui varasematel aastatel MAFF-il näidatud Kamtšatka-filmid on keskendunud eeskätt piirkonna jõgedel lõhede kudeaja saabudes puhkevale vaatemängulisele karude pidusöömingule, siis see ekraaniteos avab kohaliku elu-olu uue tahu. Täpselt sama moodi, nagu kudema tulvavad lõhed meelitavad kohale sadade kaupa karusid, tulevad punast kala ja nende marja noolima röövpüüdjate hordid. Nende vastu võtilemiseks on ellu kutsutud koguni relvastatud üksus, justnagu mõnes Aafrika rahvuspargis. Lõhede kaitseks relvade mängu toomine pole mingi tühi poos, vaid tegemist on elulise tähtsusega võitlusega: kui ülepüügi tõttu kaovad piirkonnast lõhed, siis ühes nendega ka karud ning lõhetoodangust elatuvad inimesedki. Selle näitel saab väga ehedalt arusaadavaks ka looduskaitse suur mõte, mida pahatihi ei mõisteta – kaitstes loodust, kaitseme me tegelikult iseennast.

Tutvu filmiga
Foto filmist

Foto filmist "Soki-lõhe. Punane kala"

Plastiku lugu

Deia Schlosberg, USA, 2019

„Plastiku tulevik on prügikastis,“ kuulutas USA ajakirja Modern Packaging toimetaja Lloyd Stouffer 1956. aastal plastitööstuste ühingus peetud kõnes. Nende keskkonnakaitsjate seas kurikuulsate sõnadega soovitas Stouffer plastitööstuste esindajatel müügitulu suurendamise nimel keskenduda korduvkasutamise asemel pakendite ühekordsele kasutamisele. Kogu maailma painava õõvastava ulatusega plastprügiprobleemi tagamaid avav „Plastiku lugu“ näitab, et just nii ka juhtus.  
Indoneesias on jõed ja nende kaldad plasträmpsu alla mattunud, maailma meredes laiuvad hiiglaslikud prügisaared, Filipiinide kalurite võrkudega püütud saagist moodustab plastprügi 40%, silmaga nähtava plastprügi looduses lagunemisel keskkonda jõudvat toksilist mikroplasti leidub juba külluses nii õhus, vees kui meie toidus – isegi kõige üksildasemates paikades. Sellele vaatamata on plasti tootmine aina kasvamas, seades seeläbi üha suuremasse ohtu kõik elava, sh inimese. Kuidas ometi on saanud see juhtuda? Kas probleem on plastis, selle toomises, tarbijates või omavalitsuste ja riikide puudulikus jäätmekäitluses? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüabki see film vastuse anda.

Tutvu filmiga
Plastiku lugu / The Story of Plastic

Plastiku lugu / The Story of Plastic

Sametsarvede valmimise hooaeg

Galina Leontieva, Venemaa, 2019

Film viib vaataja ühte Venemaa pärapõrgusse, Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga piirnevasse Altai mäestikusse, tutvustades lähemalt ühe vähetuntud majandusharu, sametsarvede tootmise, köögipoolt. Ilmselt paljud ei teagi, et kuskil kasvatatakse karjakaupa hirvi selleks, et nendelt elatise teenimiseks verinoori sametsarvi saada. Nimelt on kuivatatud sametsarved väga nõutud kaup Hiinas, Koreas, Singapuris ja Hong Kongis, sest Aasia rahvameditsiini järgi aitab selline imelist väge täis jahvatatud kraam kõikvõimalike ihuhädade vastu. Vaatajad peavad arvestama, et see nakatavalt aus film näitab hirvedelt sametsarvede lõikamist kogu oma verises eheduses.
 

Tutvu filmiga
Sametsarvede valmimise hooaeg / The Season when Velvet Antlers get Ripe

Sametsarvede valmimise hooaeg / The Season when Velvet Antlers get Ripe

Toetajad

Lihula Gümnaasium · Lihula Raamatukogu · Lääneranna Noortekeskus